Vox Clamantis palub ellujäämiseks riigilt abi (5)

Kirke Ert
, ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vox Clamantis.
Vox Clamantis. Foto: Vox Clamantis

Eesti ühe juhtiva muusikakollektiivi Vox Clamantise kunstiline juht Jaan-Eik Tulve on pöördunud peaministri, kultuuriministri, riigikogu kultuurikomisjoni esimehe ja asemehe ning kultuuriministeeriumi kantsleri poole palvega aidata kaasa ansambli püsimajäämisele.

Oma pöördumises kirjutab Tulve, et kahekümne ühe tegutsemisaastaga on Vox Clamantisest kujunenud juhtiv muusikakollektiiv, samas on see ainuke, mis tegutseb eraõigusliku üksusena, kuid esineb maailma suurimatel festivalidel ning kontserdilavadel võrdselt professionaalidega. Ta märgib, et Eesti professionaalsetest muusikakollektiividest on vaid filharmoonia kammerkooril nii tihe esinemis- ja reisikoormus.

Ansambli proovigraafik on regulaarne ja proovideks ettevalmistamine nõuab lauljatelt igapäevast tööd ja sellest Tulve sõnul probleem algabki.

«Kuna pöördun valitsusliikmete poole, siis julgen välja tuua võrdluse, et arvatavasti ei saaks valitsuse koosseisus olla inimene, kel «harrastusena» nõnda suur koormus,» kirjutab Tulve. «Sellisel inimesel on raske tööd, eriti veel erialalist tööd leida ka mujal. Mitte keegi ei soovi, et tema töötaja suurema osa tööajast kontsertreisidel mööda maailma ringi rändaks. Nõnda olemegi paradoksi ees, et mida tuntumaks ansambel saab, seda rohkem on meil kontserdikutseid, kuid seda võimatum on neile vastata, kuna lauljaid lihtsalt ei lubata ära oma põhitöökohtadest.»

Ta lisab, et esinemiste eest saadakse küll honorari, kuid need ei ole siiski nõnda suured, et lubaks ära elada ja makse maksta. Samuti ei ole kontserdid kunagi regulaarsed ning võivad vahel ka meist olenematutel põhjustel viimasel hetkel ära jääda.

Tulve on viimased 15 aastat üritanud ansamblile riiklikku püsitoetust saada, sest see võimaldaks lauljail vaid ansamblitööle pühenduda.

«Alguses anti mõista, et kui vanemaks ning tuntumaks saame, tuleb kindlasti ka toetus. Nüüd ei saa noorust meile enam ette heita ning tunnustustest tuleks ära märkida Eesti Kultuurkapitali preemia aastal 2011, Diapason d’Or aastatel 2013 ning 2017, Grammy aastal 2014, Aasta klassikaalbum ning EV kultuuripreemia aastal 2017. Vox Clamantise muusikat on kasutatud ka Paolo Sorrentino filmis La Grande Bellezza, mis aastal 2014 võitis Oscari.»

Tulve märgib, et ansamblil ei ole vaja nahast välja pugeda ega end välja murda, sest seda on nad juba teinud.

«Meil on olemas kvaliteet, tuntus ning meid usaldavad välispartnerid/kontserdikorraldajad. Ainuke, mida meil ei ole, on igapäevast tööd võimaldav eelarve. Seetõttu pöördun teie kõigi poole leidmaks lahendus sellele igivanale probleemile. Kust raha saada? See ongi (kultuuri)poliitika küsimus.»

Tulve pöördumisele on kultuuriministeeriumist juba ka reageeritud – aasta alguses toimub Tulve, kultuuriminister Indrek Saare ja kantsler Paavo Nõgene selleteemaline kohtumine. 

Kommentaarid (5)
Copy
Tagasi üles