Durrellid on kõik olnud parajad rändajad, ja kui Geraldi haruldaste loomaliikide jahil ette võetud rännakutest jutustavaid raamatuid on eesti keeles välja antud hulgi, siis mõnevõrra leebemat elu elanud Larry, kellel on Suurbritannia kirjanduses tegelikult palju tähtsam koht, on eestikeelsele lugejale alles üsna tühi leht – turtsakas vend, kes vahetpidama ta kirjutusmasinal toksib ja pereliikmeid kättesattuvate esemetega loobib. Tegelikult aga oli Indias sündinud Lawrence see, tänu kellele Durrellid üldse Korfule sattusid. Nii et aitäh talle.
Lawrence Durrell hakkas kirjutama 15-aastaselt, ja et ta elas pika elu (1912–1990), on tema kirjanduslik pagas õige mahukas. Sinna mahub romaane, reisiraamatuid, näidendeid, luulet, tõlkeid kreeka keelest ja mida kõike veel. Kirjanduslooliselt kõige tähtsamad on Lawrence Durrelli romaanid, iseäranis «Aleksandria kvarteti» ja «Avignoni kvinteti» alla koonduvad teosed. «Aleksandria kvarteti» esimesed kaks romaani «Justine» ja «Balthazar» on Eesti Raamat juba ka välja anda jõudnud. Loodetavasti tulevad järgmisedki.
Lawrence Durrell vihkas Inglismaa kliimat ja nagu öeldud, kolis kogu Durrellite perekond tänu talle 1935. aastal Korfule. Lawrence’it ei kiskunud miski enam nii-öelda kodumaale tagasi ja ta elas suurema osa oma elust kusagil Vahemere lähedal, olgu siis Korful, Rhodosel, Küprosel, Aleksandrias või Lõuna-Prantsusmaal.
Saartel on tõmmet. Ja nüüd annab kirjastus Eesti Raamat välja sarja «Saareraamat», mis tõotab lugejateni tuua kõikvõimalikke põnevaid raamatuid, Durrelli kõrval ka näiteks Bill Brusoni, D. H. Lawrence’i ja Mart Twaini saarekirju.
/nginx/o/2017/12/21/7428093t1h510a.jpg)