Ärge pidage neid ABBAks!

Priit Pullerits
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Margus Ansu

Mis saab, kui võtta eestlanna ja venelanna, mehed Norrast ja Kariibidelt? Igatahes Rootsi popbänd küll mitte. Aga mis siis?

Me ei ole ABBA, teatavad paljureklaamitud kontsert-tantsuetenduse «ABBA» naispeaosalised Gerli Padar ja Tanja Mihhailova. Nende meespartnerid laval,
Dave Benton ja Stephen Hansen Norrast, ei tee sest pealtnäha mingit numbrit, kelleks neid peetakse.
Igatahes otsustas Arter uurida, millega on kuulus ABBA end siinse neliku mällu jäädvustanud. 

Dave Benton:
«ABBA seostub mulle alati Eurovisiooni lauluvõistlusega. «Waterloo» oli tõeliselt erutav: nägin, kuidas uus noor grupp, uued värsked näod tulevad lavale – ja võidavad rahva südame! Niipea, kui nad oli laulu lõpetanud, oli selge, et nemad võidavad. Pärast nende võitu hakkasid kõik osalevad maad arvama, et Eurovisiooni laul peab olema nagu ABBA-l, ja niimoodi mõeldakse siiamaani, kuigi Eurovisioonil ei ole mingit oma stiili.

Olen alati enda ja Tanel Padari võitu seostanud ka ABBAga, sest nii nagu nemad muutsid Eurovisiooni, kui nad selle võitsid, muutsime ka meie Eurovisiooni, kui selle võitsime. Me tõime lavale uue stiili, hasartse šõu, ja sellest ajast saadik on iga riik tahtnud laval šõud teha.

Mäletan, et esitasin kolme ABBA laulu oma bändiga juba siis, kui veel [Aruba] saarel elasin. Need olid «Chiquitita», «The Winner Takes It All» ja «One of Us».

Nüüd on mu lemmik «One Man, One Woman» – väga tõetruu lugu, mis jutustab ükskõik millisest paarist. Mu teine suur lemmik on «The Way Old Friends Do». Oleksin hea meelega tahtnud olla Londonis Wembley staadionil, kus nad seda esimest korda laulsid.»

Gerli Padar:
«Minust läks ABBA vist veidi mööda. (Padar sündis 1979, viis aastat enne seda, kui ABBA ametlikult laiali läks – Arter.) Aga ma laulan hea meelega nende laule, see need tõmbavad rahva alati käima. Inimestele need lood meeldivad, neid tahetakse kuulata veel ja veel. Selles mõttes on mul hea meel, et mind siia projekti valiti.

Mu lemmikud on proovide käigus viimaste nädalate jooksul varieerunud. Üks neist on «Voulez-Vous» – kes tuleb etendust vaatama, saab aru, miks. Samuti «Dancing Queen». «Money, Money, Money» on mulle lapsepõlvest jäänud lemmikuks, ja see on ka minu lapse lemmiklugu – head lihtsad sõnad.»

Tanja Mihhailova:
«Mu vanemad kuulasid vinüülplaatidelt ABBAt päris palju. Kust isa need vinüülplaadid sai, seda ma ei tea, aga lugu, mis on mulle kõige rohkem meelde jäänud, on «Dancing Queen». Ja igal vana-aastaõhtul kõlas meie kodus «Happy New Year». See lugu seostub mulle siiamaani aastavahetustega.

Mulle meeldib ABBA puhul see, et nende meloodialiinid on keerulisemad kui tavalistel poplauludel. Ka production on päris targalt tehtud: siiamaani kasutatakse nende sounde – näiteks Madonna kasutas paar aastat tagasi ühte nende viisijuppi –, ehkki need on loodud siis, kui mind polnud vanematel veel plaaniski.

Arvasin, et laulude poolest tuleb meil lihtne projekt. Aga tegelikult ei ole nii. Laulame päris palju mitmehäälselt, ja see on keeruline: kord laulan viisi, siis lähen üles mõne soprano jupiga. Kogu aeg pean pingutama, diapasoon on päris lai. Aga mulle meeldib, et see on vokaalselt keerulisem, kui oleksin oodanud.

Mu lemmikud on «The Name of the
Game», samuti meeldivad «Lay All Your Love on Me» ja «Knowing Me, Knowing You».»

Stephen Hansen (Norra):
«Mulle meenuvad seoses ABBAga vana-aastaõhtud, kui kõik laulavad «Happy New Year, Happy New Year».
Vanemad ei lubanud mul kuigi palju popmuusikat kuulata. Olgugi et praegu on ABBA tunnustatud bänd, kes elab igavesti, oli see 1970. aastatel midagi uut – ja see ei olnud lastele. ABBAs oli palju erootikat, armastusteemat. Mäletan, et kui käisin vanaemal külas, siis vaatasin läbi lukuaugu, kuidas mu nõbu tantsis bikiinides, pärlid kaelas, «Dancing Queeni» järgi.

Ei, see ei olnud mulle midagi erootilist, aga ABBA oli midagi, mis oli mõeldud täiskasvanutele. ABBA oli tükike minu suureks kasvamisest.

Kui läksin kolmandasse klassi, siis naaber teadis, et mulle meeldib ABBA, ning kinkis mulle «Super Trouper» kasseti. Kasseti ümbrisel oli pilt, kus ABBA on valgetes kostüümides helikopteris. Mul oli seda vaadates tunne, nagu oleksin taevas – ainus, mida ma tahtsin, oli samasugune valge kostüüm nagu neil.

Minu kodumaal Norras pidasime ABBAt Skandinaavia bändiks, sest Frida on ju pärit Norrast. Enne kui Volvo hakkas autosid Ameerikas müüma, ja enne kui me leidsime Norras nafta, aitas ABBA meil tunnetada, et oleme osa suuremast maailmast.
Mu lemmiklaul nende repertuaarist on «The Winner Takes It All». Lapsena meeldis mulle «Chiquitita», sest see oli hispaanialik.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles