Aastapäevasalme järgmiseks korraks

«Sind ma tahan armastada. Luuletusi Eestimaast 1918–2018» Foto: Raamat

Tuleb endale tuhka ja tolmu pähe raputada, ei jõutud enne EV 100 selle väärt raamatu menetlemiseni. Mis see vabandamine ikka enam aitab. Või õigustamine, kuis armas eesti rahvas oli enne oma vabariigi juubelit nii harjunult karvupidi koos, et lüürilise hapupiimapudi – see olla rahvuslik magustoit – märkamiseks poleks niikuinii mahti jätkunud, teine eestlane toitis paremini. Parem pärast kui liiga hilja.

Luuletustest endist mina pajatada ei julgegi. Siin on harjunud klassikud oma koolipõlvest teada lauludega. Siin on elavad klassikud oma riimidega, mis ise pähe jäävad. Täiesti ootamatuid tegelasi, kelle poeetilisest küljest polnud õrna aimugi ja kes, kae, täiesti hästi freesivad.