Tunnustati Sten Roosi muinasjutuvõistluse parimaid

Kultuuritoimetus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sten Roosi muinasjutuvõistluse tänavused võitjad.
Sten Roosi muinasjutuvõistluse tänavused võitjad. Foto: Merilin Kaustel-Lehemets / Lääne Elu

Tallinna raekojas autasustati 19. mail Sten Roosi muinasjutuvõistluse parimaid. Autasu pälvis 37 last. Oma muinasjutu saatis aasta lõpus Haapsallu võistluse korraldajate Ann ja Ants Roosi postkasti 239 noort autorit. Võistlustöid tuli kokku üle terve Eesti, esikolmikus said kokku näiteks Võru ja Kärdla, Orust rääkimata.

Kevad on seemnete külvamise aeg. Silmapaistmatust kübemest võib sügiseks saada midagi maitsvat või midagi kaunist. Steni muinasjutuvõistlus on kasvanud 26 aastat. Võistluse enese seeme pärineb õigupoolest hoopis varajasemast ajast, mil Ann ja Ants Roosi poeg oli koolipoiss ja osales omaloominguvõistlustel. Teemadeks olid toona tuleohutus, looduskaitse jne.

Sten ei saanud kunagi esimest kohta – oli nö igavene teine. Kas võis olla põhjuseks see, et palju lugenud poiss ei lähenenud tõsisele teemale tõsisel moel, kirjutas muinasjutuvõtmes, lood olid humoorikad, väikese vimkaga, seal tegutsesid loomad. Poja kirjutamishuvile mõeldes algatasid tema vanemad võistluse, millel lapsed saavad näidata oma loomingulisust ja head keelekasutust. Nad on külvanud seemneid, millest kasvab kirjandushuvi ja loovkirjutamise kogemus.

Tänaste laste kirjutatud muinasjuttude hulgas on tuntav osa Steni helges laadis (looma)lugusid, kus näiteks ülekaaluline lehm ja kella kaotanud orav sõpradeks saavad (Neleliis Pukk «Ükskord juhtus nii…»). Ülejäänute ainestik ja tegelaskond on seinast seina. Need puudutavad päevakajalisi teemasid ja tegelasi, viimaseid nii poliitikast kui laste- ja pop-kultuurist. Põrsas Peppa, Donald Trump, smurfid, tulnukad, ajarändurid ja muud on otsaga laste loomingusse jõudnud.

Ega kuningad, nõiad ega lohed pole kuhugi kadunud. Kangelane võib küll laisk olla ja lohe tapmise asemel seitse aastat temaga koos veeta, aga klassikal põhinev on seegi. Muinasjututegelaste paiskamine uudsesse olukorda pälvib enamasti samuti tähelepanu ja tunnustust. Jätkuvalt kirjutatakse valusaid lugusid tõrjutusest, erinevusest ja vaesusest. Liiljan Veske aga põimis mõistukõnetsi kokku Sten Roosi saatuse, «Väikese printsi» ning juttude kirjutamise loos «Poiss, kes armastas muinasjutte».

Nutiseadmed tegutsevad muinasjuttudes nagu viisteist aastat tagasi pliiatsid pinalis või lauanõud köögikapis. Huvitav, et aastaid on lapsed kas oma vanemate või õpetajate negatiivseid tundeid arvutiasjanduse suhtes ka oma lugudes peegeldanud. Seekord aga toimus mitmes loos nutiseadmete nö rehabiliteerimine. Küll löövad nad seljad kokku, et küberkiusamist ära hoida (Monabel Pass «Nutid asuvad tegutsema»), teisal saavad raamat ja sülearvuti parimateks sõpradeks, tunnustades teineteise väärtusi (Karmen Pikkmets «Arvuti ja Raamatu lugu»).

Silmapaistvalt palju on kirjutatud kadunud sokist või üksikust kindast. Huvitav lugu sünnib vaatenurka muutes. Milline tundub keeglimäng kurikale, jutustab Mihkel Türnpu muinasjutus «Keegel kurika silmis». Tuntud muinasjuttude töötlustest jäi sõelale Lisette Suigu kirjutatud «Lumivalgeke ja Apple», milles kuri võõrasema müüb Lumivalgekesele nutitelefoni, et tüdruk sõltuvusse satuks. Tõepoolest, klaasistunud pilgul telefoni nokkiv neiu võiks sama hästi klaaskirstus lebada – sõpradega ja reaalse eluga ei tee tüdruk ei emmal ega kummal juhul suuremat tegemist. Mõni autor lustib sõna- ja mõttemänguga (Mia-Mai Kalda «Kaasaegne olümpia» pakub hulga spordialasid – telekavaatamise maraton, killuviskamise võistlus, hüppamine teemalt teemale jne). Aleksandra Buki «Hundi ja jänese loos» on loomad Andrese ja Pearu stiilis naabrid, kuni hättasattumine nad lepitab.

Ann ja Ants Roos on Steni muinasjutuvõistluse suureks kasvatanud ja usaldavad nüüdsest selle headesse kätesse. Konkurss jätkab sõitu Eesti lastkirjanduse keskuse purjede all. Hüva pärituult ning aitäh, Ann ja Ants!

I koht              Lisette Suik Võru Kreutzwaldi koolist «Lumivalgeke ja Apple»

II koht            Monabel Pass Kärdla põhikool «Nutid asuvad tegutsema»

III koht           Mihkel Türnpu Oru kool «Keegel kurika silmis»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles