Esimesel üldlaulupeol laulsid eestlased end rahvaks

Alo Põldmäe
, helilooja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Fotojäädvustusi esimesest üld­laulupeost teadaolevalt säilinud ei ole, küll on aga sellest peost 1948. aastal pildi maalinud Elmar Kits. 
Fotojäädvustusi esimesest üld­laulupeost teadaolevalt säilinud ei ole, küll on aga sellest peost 1948. aastal pildi maalinud Elmar Kits. Foto: ERMi repro

Eesti rahvusliku suurtähtpäevani – Eesti esimese üldlaulupeo 150 aasta juubelini – on jäänud üks aasta ja üks kuu. See tärmin läheneb kosmilise kiirusega ja häälestab meid järjest rohkem laululainele. 1869. aasta 18., 19. ja 20. juunil Tartus peetud laulupeost sai eesti rahva ajaloo tähtsündmus, mille võimsa laine harjal sai alguse meie rahva ärkamisaeg. Sellest sai eesti rahva iseolemise ärataja ja see sündmus on teetähisena tähtis tänini igale eestlasele, kes peab kalliks oma isamaad ja rahvast.

Tartu linn on laulupeo häll laiemas mõistes, lähivaate mõttes sai selleks hälliks Maarja kirik. Toimus ju siin Eesti ajaloos esmakordne nii suure, 800-liikmelise laulupeokoori peaproov. Arvestades Maarja kiriku tihedat seotust meie rahvusliku suurüritusega oleks loogiline ka riigi toetus laulupeokiriku hiljuti alanud taastamisele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles