/nginx/o/2018/01/27/7521105t1h5dd3.jpg)
/nginx/o/2017/06/30/6836619t1hda0b.jpg)
Alates hipiajastu kõrgpunktist – 1969. aastal toimunud Woodstocki festivalist – on suured vabaõhu-rokipeod kujunenud õhtumaa kultuuris suve lahutamatuks osaks. Sest ega inimene ela vaid tööst ja leivast, õnnest ja armastusest ning rummist ja sakummist – rokki ja rolli peab ka vahepeal saama! Sõltumatute Šveitsi teadlaste uuringud on näidanud, et traadiste helide ja suurte detsibellide kombinatsioon tõmbab tšakrad puhtaks nagu torusiiliga.
Eesti suvistel rokifestivalidel on väärikas ajalugu: 1970. aastatel alustasid Viljandi Rock Ramp, Elva muusikafestival ning Tartu levimuusikapäevad. 1988. aastal alustanud ja kuni 1990. aastate teise pooleni paugutanud Rock Summer lõi nii oma rahvusvahelisuse kui ka mastaabiga, seades ühtlasi lati kõrgustesse, kuhu teistel on vist peaaegu võimatu tulevikus järele ronida. Aastatel 2005–2012 jätkas pisut kammerlikumas vormis sama liini Järvakandis toimunud Rabarock. Ükski nimetatud üritus praegu kahjuks enam elujõuline ei ole.