HUUMORI ANATOOMIA: Nali on igavates asjades, nagu remont või matused

Mullu Nordea kontserdimajas toimunud Tallinn Comedy Gala. Foto: Robin Roots

Suvisel ajal väikestes kohtades tuuritavate näitetruppide kõrval on juba aastaid tegutsenud arvestatav hulk püstijalakomödiante ja monotükke mängivaid teatraale. Aga kas kõik need naljad on ka päriselt naljakad? Ja kuhu liigub Eesti huumor?

Vabakutselise näitleja Tõnis Niinemetsa sõnul sarnaneb Eesti meelelahutuses toimuv kinnisvaraturuga: «Aina rohkem inimesi saab endale meelelahutust lubada ning see suurendab pakkumist ja kergitab piletihindu. Tänu sellele leidub artiste igale maitsele, aga nii nagu kinnisvaras, võib ka meelelahutuses ühel hetkel mull lõhkeda ja mõni esineja või ettevõtmine kõrbeda.»

Just Niinemetsa mainitud esinejaterohkus võib ka naljade sihtmärgid äärmuslikuks muuta. «Kui mina olen poliitikute pihta tuld andnud, siis ainult selle pärast, et nad on saanud hakkama millegagi, mida ei saa tähelepanuta jätta. Aga lihtsalt kellegi maailmavaate üle laval rõlguste viskamine, allapoole vööd naljad ja ropendamine ei ole minu stiil. Inimene võiks ju etendust vaadates midagi kõrva taha panna, mitte saalist rumalamana lahkuda,» leiab kolme monolavastusega 75 000 inimest saali meelitanud Niinemets.