Semiootika kodustumine eesti keeles

Juri Lotman. Foto: Tartu Ülikool

Kui läheb järgmise «Eesti ajalugu. Kronoloogia» koostamiseks – raamatu, mis registreerib ka tähtsamad kultuurisündmused Eesti ajaloos ning on oma kolmandas, täiendatud trükis (2015, eelmised 1994 ja 2007) jõudnud 2013. aasta lõpuni –, siis tuleks sinna 2018. aasta veebruarikuusse kirjutada: Tartus ilmus esimene eestikeelne semiootika õpik-käsiraamat. Sest tegemist on tähelepanuväärse kultuurisündmusega, koguni meie humanitaarteaduse pidupäevaga, ning tuleb üksnes kahetseda, et raamatu ilmumist pole saatnud esinduslikud esitluskonverentsid Tartus ja Tallinnas ning kaaskajagi on piirdunud siiani vaid Tartu Postimehe (22. veebruar) uudisnupu ja teatega Eesti Semiootika Seltsi enda kodulehel.

Võib siiski oletada, et raamatu seedimine arvustuste kirjutamiseks võtab aega ning erialases perioodikas (Akadeemia, Keel ja Kirjandus, Acta Semiotica Estica) on oodata pikemaid käsitlusi. Küllap märgatakse kaheksateistkümne autori – aga just nii palju kokkasid selle raamatuteo juures on olnud – pingutust ka Eesti (keele)piiri taga.