Eesti Vabariigi juubeliaastale pühendatud balleti «Keres» proovid on alanud. Septembris esitamisele tuleva balleti lavastaja-koreograafi Teet Kase sõnul kulgevad proovid inspireerivas õhkkonnas. Balleti keskmes on male suurkuju Paul Keres ja lisaks balletiartistidele teevad etenduses kaasa YXUS Ensemble muusikud ja täiskoosseisus Eesti Filharmoonia Kammerkoor.
Galerii. Algasid balleti «Keres» proovid
18. juuni 2018, 11:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Heas loomingulises atmosfääris oleme koreograafia loomist alustanud,» sõnab Teet Kask, kelle viimased lavatööd on valminud eelkõige Itaalias. Nüüd toob ta koos heliloojate Timo Steineri ja Sander Möldri ning arhitekt Ülar Margiga Eesti juubeliaastaks lavale balleti Keres.
«Meie eesmärk ei ole Paul Kerese eluloo üks-ühele ümber jutustamine, pigem püüame balleti ja muusika kaudu anda edasi tema emotsionaalses sfääris toimunut,» selgitab Kask. Ta lisab, et etendust raamivad küll ajaloolised sündmused, mis Kerese elu mõjutasid, kuid eelkõige on tegemist seisundite loomisega.
«Tunnetame Kerese puhul tema hoitust ja elegantsust, suurt mõistmist, inimlikkust. Isegi kui temaga manipuleeriti Nõukogude Liidu süsteemis, jäi ta väärikaks, inimlikuks,» sõnab Kask. «Tantsu kaudu toome välja seda, mida sõnadesse on raske panna. Ja see on äratuntav Kerese elulugu teadmata,» lisab koreograaf.
Etenduses teevad kaasa kuus Estonia balletitantsijat. Iga tantsija kehastub Kereseks teatud hetkel. «Meil kõigil on omad käitumisrollid teatud situatsioonides. Tantsijad annavadki edasi neid emotsioone, mida Keres võis läbi elada. Kord oli ta emotsionaalne, mänglev, siis tugev strateeg, võis olla ka sõjakas, vangerdaja,» märgib Kask.
Nii koreograafi kui ka tantsijate sõnul on Kerese loomeprostsess olnud väga inspireeriv, õpetanud äärmisel palju ning eelkõige hindama sellise suurvaimu nagu Paul Keres mõju meie kultuuri- ja identiteedimaastikul.
«Võin julgelt öelda, et olen arenenud kui tantsija, kui artist selles protsessis. Muuhulgas saanud enam teada ka Paul Keresest,» sõnab Itaalia päritolu Francesco Piccinin. Ka Benjamin Thomas, kes pärit Suurbritanniast, hindab võimalust saada enam teada nimitegelasest.
Lisaks eelnimetatd tantsijatele on laval Abigail Mattox, Iago Bresciani, Carlos Campo Vecino ja Christina Krigolson.
Muusika komponeerimisel annavad impulsi just male kui akadeemilise sportmängu rütm ja tempo, malendite graatsilisus, musta ja valge minimalism, määratu kontrast ning pinge,” selgitab üks heliloojaist Timo Steiner. Tema sõnul kohtuvad lavastuses kaks ideaalmaailma: male kui mängu ja mõtlemise ideaal ning ballett kui muusika ja tantsu imelise ühenduse kõrgeim vorm.
Ballett kuulub Eesti Vabariik 100 muusikaprogrammi. Etendused toimuvad 3. ja 10. septembril Estonia teatris ja 9. septembril festivali Draama raames Tartus. Samuti saab balleti näha 2019. aastal Paul Kerese sünnilinnas Narvas.