Riigikogu kultuurikomisjoni istungil leiti haridusministri, koolijuhtide, kõrgkoolide ning õpilaste esindajate osalusel ühiselt, et riigieksamite praegune kord ei ole mõistlik ning vajab muutmist, välistatud pole naasmine endise süsteemi juurde, kus eraldi tehti lõpueksamid ja kõrgkooli sisseastumiseksamid.
«Suund on sellele, et tuleb muuta praegust korraldust, kus riigieksamid üritavad mõõta korraga nii valmidust lõpetada gümnaasium kui ka mõnda kõrgkooli sisse astuda,» ütles riigikogu kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg.
«Põhirõhk jääks gümnaasiumi lõpueksamitele, mis ehitatakse üles õppekava miinimumtasemele, sest eri koolides õpetatakse aineid eri mahus,» sõnas Kreitzberg. Vähendamisele läheks ka ainete hulk, milles eksameid sooritatakse.
Kreitzbergi hinnangul oli arutelul väga asjakohane õpilaste esinduse ettepanek muuta kohustuslikuks kolm eksamit: eesti keel nii kirjalikult kui suuliselt, matemaatika ning võõrkeel. Kaks eksamit võiksid olla vabalt valitavad.
Ka ülikoolid on valmis lõpueksamite tulemustesse väga paindlikult suhtuma, samuti on nad valmis arvestama keskmist lõpuhinnet. See oleks justkui tagasi vana korra juurde minek?
«Natuke ehk tõesti. Ent õpilaste esindajad kirjeldasid, kuidas praegused riigieksamid tekitavad olukorra, kus palju aega üritatakse ära arvata eksamile tulevaid ülesandeid ja drillitakse neile vastamist, see ei ole mõistlik,» sõnas ta.
«Praegu on veel lahtine, kas teha lõpueksamid ühetasandilised või kahetasandilised, kus jääks alles nii miinimumõppekaval põhinev kooli lõpueksam kui ka riigieksam, mis selekteeriks kõrgkooli vastuvõttu ja baseeruks mahukamal õppekaval,» lisas ta.
Ühe ettepanekuna arutatakse ka seda, et kõrgkoolidesse vastuvõtuavaldused võiks esitada juba lõpuklassi keskel.
«Selge on see, et muudatused tulevad, kui kiiresti, on raske öelda,» märkis Kreitzberg. Haridusminister Tõnis Lukas pidas mõistlikuks, et neist tuleks ette teada kolm aastat, Kreitzbergi hinnangul piisaks ehk isegi ühest aastast.
Aruteludeks võeti aega kuu-poolteist, mille järel tullakse uuesti kokku. «Kindel on see, et eksamisüsteem tuleb paika panna enne, kui stardib uue õppekava lõplik variant,» lisas Kreitzberg.