Laulupeo korraldajate sõnul pääsesid mudilaskoorid viimasele kahele üldlaulupeole, kuna täiskasvanute koore oli oluliselt vähem. Järgmisel aastal toimuvale üldlaulupeole on aga kõikides kooriliikides soovijaid rohkem kui laulukaare alla mahub ja nii tuleb osal lauljatest peost eemale jääda.
Esimest korda osalesid mudilased 1999. aasta üldlaulupeol, kui 3000 Tallinna mudilast olid sellel peol n-ö külalistena, mujalt Eestist pärit mudilaskoorid pääsesid suurele laulupeole alles eelmisel laulupeol, 2004. aastal. Enne seda on mudilased osalenud vaid noorte laulupidudel, ütles laulupeo sihtasutuse pressiesindaja Kristo Mäe Postimees.ee'le.
«Mudilaste kaasamine sai võimalikuks suuremal määral tänu sellele, et täiskasvanute koore oli oluliselt vähem,» selgitas ta.
Järgmisel aastal toimuvale laulupeole on aga suur tung ning selle korraldajate sõnul on kõikides kooriliikides võrreldes varasemate pidudega rohkem registreerunuid. Otsustused, kui palju tegelikkuses lõplikult peole tulevad, tehakse mai lõpuks ehk siis pärast teist eelproovi ning valikusõela peavad läbima kõik kooriliigid.
«Tuua praegu teiste seast välja mudilaskoorid ja halada, et just nemad pole teretulnud, on pehmelt öeldes pentsik, et mitte öelda vastutustundetu,» kommenteeris üldlaulupeo mudilaskooride üks dirigentidest Kaie Tanner.
Lapsed laulavad mitmes kooris korraga
Tema sõnul on mudilaskoore peole tõepoolest palju registreerinud, kuid täpseid arve - kui palju välja, kui palju sisse jääb - ei tea täna tegelikult keegi. Praegused peole soovijate andmed pärinevad eelmise aasta detsembrist, mil oli registreerimistähtaeg. «Kooride (eriti lastekooride) koosseisud muutuvad paraku päris kiiresti,» nentis ta.
Dirigendi sõnul esitavad koorid oma andmekaardid ning seejärel selekteeritakse välja need lauljad, kes on kirjas mitu korda.
«Kui ma näiteks oma lastekoori küsitlesin, siis selgus, et enamik lapsi laulab kahes kooris, mis mõlemad laulupeole püüdlevad, mõni ka kolmes. Mõni mängib lisaks veel orkestris või teeb rahvatantsu,» rääkis ta. Tanneri sõnul jääb praegu vägisi tunne, et mida rohkem võimalusi luuakse, seda enam probleeme tekib.
Üldlaulu- ja tantsupeole pääseb 35 000 inimest
Laulupeo sihtasutuse pressiesindaja Kristo Mäe sõnul saab laulu- ja tantsupeol osaleda 35 000 esinejat, millele lisandub veel 2000 korralduslikku tugiisikut.
Osalejate arvu paneb paika laululava, harjutusväljakute, staadionide, koolimajade ja välisööklate läbilaskevõimsus. Lisaks määratleb osalejate lõpparvu ka see, et tuleb tagada kõigile peole akrediteeritud inimestele turvalisus, olme ja kogu süsteemi normaalne toimimine.
«Kui soovijaid on rohkem, kui ürituse keskkond suudab vastu võtta, siis tuleb paratamatult teha valikud. Kollektiivide valikul peole on ainsaks kriteeriumiks kunstiline tase, see tähendab, et ei rakendata mingeid piirkondlikke printsiipe või kvoote liigiti või maakonniti, mida sageli ekslikult arvatakse,» kinnitas pressiesindaja.