/nginx/o/2015/08/12/4371011t1h8a4a.jpg)
/nginx/o/2017/09/13/7096801t1h8674.jpg)
Kolm kaunitari laval ning pidu pilvini – selline on bändi La La Ladies lavanägu. Aga mis toimub lava taga, meelelahutusmaailma köögipoolel? Äkki on see veelgi põnevam pool kui see, mida prožektorite valgel pakutakse? Arter tegi leedidega kaasa ühe pöörase turnee ja toppis nina kõige varjatumatesse salasoppidesse. Oh là là – on see alles elu!
Kes ei tahaks teada, kuidas staarielu siis õigupoolest käib? Kaugelt tundub see ju häbematult lihtne! Ole ilus, laula pisut ja publik on põlvili maas. Mehed kannavad kätel. Austajad jooksevad tormi. Vaeva pole vaja näha!
Tegelikult sarnaneb lavatähe elu pöörase kihutamisega Ameerika mägedel ja üheski kurvis ei tea sa ette, kas kukud või kihutad pilvedesse. Siin on vaja vastupidavust, korras närve ja kuhjaga huumorimeelt, et kõikjal teele veerevatest ootamatustest naljaga üle saada.
Kohtumispaik on ülisalajane nagu «kloostri taga metsas». Trehvame bänditüdrukutega mere ääres Noa restoranis. Keegi kohalikest ei tohi teada, et La La Ladiese bändiliikmed siin ringi hiilivad ja salamisi sound-check'i teevad, sest täna öösel astuvad nad lavale sünnipäeva üllatuskülalistena. Ja mis oleks väärt üks lekkinud üllatus? Kuid õhtut, mil ees ootaks vaid üks esinemine, tuleb leedide elus harva ette. Rekord on lausa neli etteastet samal päeval! Tänagi viib tee esmalt tuuribussiga Toilasse. Ning reporter ja videosilm pääsevad kõikjale kaasa ning näevad kogu muusikuelu nii, nagu see tegelikult on. Seiklust alga!
La La Ladies ja lavaelu
Levinumad La La müüdid, mille kohta tõde selgub vaid lava taha piiludes:
La La Ladies koosneb kolmest laulvast ja tantsivast kaunitarist: Kethi Uibomägi, Diana Varik ja Inga Tislar. Bänd on tegutsenud viis aastat ning on andnud üle 400 kontserdi nii Eestis, Lätis, Leedus, Liibaononis, Dubais kui New Yorgis.
Augustis toovad tüdrukud Tartus Hansa Hoovis lavale oma muusikalise stand-up-etenduse «La La Wonderland».
Kethi Uibomägi lendab kohale nagu elustunud naeratus lõpututel jalgadel. «Oo, see maailm on päris pöörane, aga väga naljakas ka! See on üks pea ees tundmatusse hüppamine – iga õhtu ja iga päev!»
«See on üks trill ja trall ja metsik ühest kohast teise kiirustamine,» lisab Inga Tislar, pealtnäha kõige jahedam kaunitar, kuid ulakas tuluke silmas reedab sisemisi kõrgeid leeke.
Diana Varik kihutab kohale viimasena, viskab hoogsa liigutusega pea selga ja teatab särades: «Pead suutma nipsust ümber lülituda kontoritöölt staarielule.» Diana on kolmiku väsimatu energiapomm. Tüdrukud ei teeskle, et neil on koos lõbus – see ongi tõepoolest nii. «Me ei teeks bändi, kui see poleks fun! Kui me ei oleks omavahel nii head sõbrad,» ütleb Inga.
Kuid juba hingab staarielu tempo kuklasse, kappame bussi ja paneme Toila suunas leekima. La La tüdrukud pole artistid, kellele kõik ette-taha ära tehtaks, kaugel sellest – nad teevad kõik ise, lavameigi, soengud, kostüümivalikud ja ka lugude valiku ning järjestuse, mida sel korral plaanis esitada. Rõõmsameelsus pole osa lavaimagost, vaid Kethi, Diana ja Inga loomulik olek. Meie kolmetunnine reis tuuribussiga kulgeb nii tiheda naeruga, et see läheks juba kõhulihaste trennina arvesse.
«Lava – see ongi meie trenn,» hõiskab Kethi õnnelikult. «Üks 45-minutiline sett – nelisada kalorit naksti läinud! Ja vahel on neid jutti kolm. Ja siis juba järgmine etteaste. Nagu maratonijooksjad, on ju?»
«Aga see hoiabki energia üleval ja tuju hea,» noogutab Diana innukalt kaasa. «Nii kui esinemisi pole, oleme kohe paksud, tuju paha ja kõik paha. Vähemalt selline tunne on. Lava adrenaliin on nagu seiklussport.» Diana on lisaks lauljatööle särtsakas tantsijanna, kes ei püsi pudeliski paigal ning kelle vahetut loomust ja Saaremaa verd mitte kõik alati õigesti ei mõista.
«Mulle öeldakse, et ma flirdin kõigi meestega,» naerab soe ja ülevoolav kaunitar. «See on mulle täiesti loomulik, et panen käe õlale või tervitan, tänan, kallistan. Ja siis hiljem tuleb välja, et needsamad suured tugevad mehed lähevad mu treeneri juurde küsima: «Mida ta mõtles sellega? Kas ma meeldin talle või? Ta ju füüsiliselt niimoodi lähenes ka ja… Mida see tähendas?» Midagi see ei tähenda, ma olen lihtsalt sõbralik!»
Kaunitarid tulevad lavale ja ajavad meeste pead sekundiga segi – see on levinuim eelarvamus, mis bändi La La Ladies saadab. Ja ega see lõpuni vale ole ka. «Eks ikka peab flirtima publikuga,» arvab Kethi. «Muidu ei saa neid ära võluda. Aga pigem on vaja flirtida naisterahvastega, võita naiste südameid – nemad otsustavad Eestis, mis muusikat kuulatakse ja kelle kontserdile tullakse.»
Üllatus-üllatus: enamik bändi fänne polegi mehed, vaid hoopis naised! Nii et pole see sugugi vaid õelus, mis õrnema soo vahel valitseb – säravad naised ei tekita kadedust, vaid süstivad elurõõmu ka teistesse naistesse.
Eks loomulikult tuleb ette ka olukordi, kus mõnel härral verd keema ajava etteaste peale ka reaalsustaju kaob. Mõni kaotab kontrolli käte üle, teine südame, ette tuleb kõikvõimalikke seiklusi. Oma võimalust igatsevaid austajaid jätkub igale laivile ning see on põhjus, miks kaunitarid peale etteastet kunagi samasse paika pidutsema ei jää. Samuti ei tähenda peomelu laval šampanjaklaaside kõlinat lava tagaruumis – vastupidi, kõik need kiisunaeratused ja bravuurikad poosid lastakse lavalt lendu alati täiesti klaari peaga. Diana on täiskarsklane ja taimetoitlane ning ka Kethi ja Inga pole erilised napsusõbrad. Vahel klaasike pärast etteastet ning ongi kõik. Kuid kõik kolm väidavad kui ühest suust, et ülevoolavalt hea tuju ei vajagi mingit kangemate kraadidega kergitamist. Vastupidi, see tegevat erksad elamused hoopis tuimemaks ja tuhmimaks! Vastastikune aasimine ning pidevad naljakad juhtumid on palju tõhusam viis meeleolu üleval hoida. Suur kuhi pikki jalgu, kõrgeid kingi, kirevaid kostüüme ja põrkavat energiat ühes tuuribussis või tillukeses tagaruumis toodab alati lustakaid sekeldusi.
Puudritolmuses kämpingus, mis täna täidab backstage'i rolli, kõlab korraga Kethi hääl: «Kuulge, seda kohvi võib küll hästi palju juua, see on hästi lahja!» Hetk hiljem järgneb vali naerupahvak: «Sest et see on tee!» Samal ajal on Diana avastanud oma imekaunilt näolt punni. Ning Inga leiab, et juuksed pole täna kohe kuidagi nõus omaniku soovi kohast soengut sisse võtma. Miski ei lähe päris nii, nagu tahaks! Lohutav teada kõigil teistel naistel – isegi La La kaunitarid peavad kiirgava lavanäo nimel vaeva nägema. Pole nemadki Mehhiko seebiseriaali iludused, kes hommikul voodis silmad lahti löövad, lakisoeng peas ja täismeik näos. Aeg aga roomab halastamatult ning kaunistamisklubis peavad käed üha käbedamalt käima. Viimaks jookseme autosse ja Diana hõikab hoiatavalt: «Ettevaatust, kuumad tangid tulevad!»
Toila rannalava ümbruses ootab kenake rahvasumm. Leedid jõuavad vaevalt oma lavataguse rituaali valmis ja mikrid pihku haarata, kui juba mürtsatab heli käima ja Kethi silkab oma lõpututel jalgadel, mille lühikesed püksid ka heldelt esile toova, kitsukest treppi pidi lavale. Pean tunnistama, et kontsa-akrobaatikas on need kolm väga osavad. Kõõritan hirmkõrgeid kuldkingakesi, kuid leedid kepsutavad neil muretult ja hoogsalt, nagu jalas oleks ketsid.
Enamik publikust on tagasihoidlike eestlaste kombel platsi võtnud ohutus kauguses, lava ette söandavad trügida vähesed ja hoogsa laivi ajalgi ei juleta seda sammu teha. Nii mõnigi niheleb, jalg tatsub ja pea nõksub, aga kus sa siis saad muusikat kogu kehaga nautida – mõni vaatab veel viltu! Kuid La La Ladies ei halasta ka – suhtleb vahetult, viskab spontaanseid nalju ning tõmbab tahes-tahtmata kaasa needki kuulajad, kel sulamine kaua aega võtab. Korraga kalpsab Kethi lavalt alla otse rahva sekka ja suskab mikrofoni suvalisele inimesele nina alla. Laulavad kaasa küll, igaüks omal viisil, aga vaieldamatult vapralt. «Nad on nii särtsakad, alati tulen kuulama!» kuulen publiku hulgast vaid rõõmsaid repliike. Kuid vähesed mehed julgevad vaimustunult nokka paotada, kui oma naine kõrval.
Kontserdi lõppedes piirab kaunitarid sisse äärmiselt innukas fännide summ. Tahaks autogrammi, ühist pilti, lavakaunitare niisama lähemalt näha, ja kui veab, ka paar komplimenti lausuda. Mõni õnnelik saabki, mida soovib, kuid tempo on peal – uus kontsert juba ootab ning tšillimiseks pole ülearust sekunditki. Mis sellest, et merre laskub ebamaiselt ilus päikeseloojang, õhtu on kallistavalt soe ja meeleolu nii ülev, et tundub, nagu muresid maailmas polekski. «Me olemegi selline tujuparandamise teraapia bänd,» naerab Kethi. «Teeme inimesed rõõmsaks. Muidugi mõjub see meile endile ka, kuidas see saaks teisiti olla!»
Õhtu laskub ning tagasiteel on tuuribussis juba päris pime. Vilunud lavaleedisid ei sega see põrmugi. Sealsamas rappuvas hämaruses kohendatakse meiki ja tehakse kõike muud. «Vahel läheb meil siis tantsuks ka, peale lava on meeleolu nii üleval,» tunnistab Kethi. Mõõdan – lagi on piisavalt kõrge, saab soovi korral karata küll. Helimees Otto Vendt, kes täna ka tuuribussi rooli keelab, üksnes muigab südamlikult, kui kolm poolpaljast kaunitari samas masinas kostüüme vahetavad ja kõige salajasemaid südameasju arutavad. Inga tõmbab huultele tooni võrra erksama punase ning Kethi sikutab haaknõelaga Diana litterkleidi dekoltee veidi koomale, sest «dekoltee ei tohi liiga suur olla»! Sätendavad minikleidid ei nõua siiski vaatajalt ka ülearu lennukat fantaasiat, et ta oma meeliülendava iluelamuse kätte saaks. Juba kappavadki kaunitarid kontsade klõbinal Noas ootavat sünnipäevaseltskonda rabama ja publik hullub juba esimese looga. Kethi, Diana ja Inga lähevad samuti üha enam hoogu. Energia lööb sädemeid, pikast väsitavast päevast pole laval vilu varjugi. Meelelahutuskarusselli kiired pöörded ei võta võhmale ega aja südant puperdama, kui sa seda sõitu täiel rinnal naudid.
