Baleriin Kaie Kõrb astub poksiringi

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Tantsudraamas «Surmatants» mängib Kaie Kõrb karjääri lõpetanud priimabaleriini.

FOTO: Peter Murdmaa

Kauane Estonia priimabaleriin Kaie Kõrb, kes tegi kolm talve tagasi lavatööga lõpparve ning tõi mullu novembris ilmale kaksikud poisid Raimondi ja Eduardi, astub uue aasta algul taas publiku ette. Sedapuhku poksiringis.


Tallinnas Vene Teatris on kavas tunni jooksul maha pidada seitse raundi, kus Kõrbi roll on mängida karjääri lõpetanud baleriini, kelle mees, Vanemuisest palgatud Ruslan Stepanov, on tema silmis andetu koreograaf. Sealt, nagu tunnistab Kõrb, hakkab hargnema surmatants.



Koreograaf Mai Murdmaa lavastatud tantsudraamas «Surmatants» lööb kaasa ka Kõrbi tegelik abikaasa Viesturs Jansons, kes mängib massööri.



Draama kulgeb nööridega piiratud poksiringis, mille nurgast ei puudu ka poksikindad. Need lähevad kord koguni käiku. Teemaks on naise ja meeste suhted, seega kolmnurk. «Täiesti tänapäevane aktuaalne teema,» kinnitab 47-aastane Kõrb. «Naine vihkab meest.»



Kuid tantsudraamas «Surmatants», mille muusika on kirjutanud ungari helilooja Sandor Kallos, ei astu Kõrb ringi sugugi baleriini varvaskingades. Tegemist ei ole tavalise tantsuetendusega, sest sellise pärast poleks ta enda väitel viitsinud uuesti lavale tullagi.



Esiteks on see draamaetendus, kus on palju teksti. See tähendab, et Kõrb teeb oma esimese sõnalise rolli teatrilaval. Teiseks on tekst venekeelne. Just tekst ning selle põimitus tantsuga on see, mis ahvatles teda uuesti püünele tulema.



Ent Kõrb ei soostunud kunstiareenile naasma sugugi Murdmaa esimese kutse peale. Ta ei salga, et kõhkles pikalt, kas tasub comeback ette võtta.



«Mai [Murdmaa] masseeris mind tükk aega, ega ma eriti tahtnud,» meenutab Kõrb tänavust suve. «Aga esimeses proovis augusti lõpus hakkas nii meeldima, et igasugused kõhklused kadusid. See, mida Mai mulle näitas, oli nii huvitav.»



Pärast rohkem kui kolme aasta pikkust lavalt eemalolekut polnud end uuesti esinemisvormi ajada sugugi kergete killast, möönab Kõrb.



Mis siis, et loodus on talle üksjagu eeldusi jaganud – näiteks kehakaalu hoidmisega pole tal eales raskusi tekkinud. Kuid trenni, mis edukaks ülesastumiseks vajalik, on tulnud üksi teha.


Vähemasti lihased on seni okei, kinnitab ta pingelise ettevalmistusperioodi kohta (ja sülitab kolm korda üle vasaku õla). Jõulude aegu lähevad lahti lavaproovid.



Sellegipoolest leiab Kõrb iga nädal vähemalt kaks korda mahti, et poistega ujumistrennis käia. Basseinimõnusid on ta kaksikud nautinud juba kuuendast elukuust peale.



«Poisid on päris tublid,» kiidab Kõrb. «Aga mul on ema hästi tragi ja hoiab neid, vastasel juhul ei oleks mul võimalik kodunt välja minna.»



Kuid endine priimabaleriin keeldub spekuleerimast, kas «Surmatantsule», mis kuulub Vene Teatri kavva vähemalt kevadeni, järgneb ka mõni teine lavatöö. «Ma ei luba midagi, võtan päeva korraga,» lausub ta. «Las üks asi tuleb kõigepealt välja. Võtan rahulikumalt.»



Isegi edasiste soovide ja tahtmiste kohta ei anna ta veksleid välja. Sest kaksikute emana peab ta esmatähtsaks seda, kuidas lastega hakkama saab.

Tagasi üles