Eesti Festivaliorkestri esinemine Hamburgis sai positiivset kriitikat

Juhan Raud
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Festivaliorkester esines 15. augustil Hamburgis dirigent Paavo Järvi juhatusel
Eesti Festivaliorkester esines 15. augustil Hamburgis dirigent Paavo Järvi juhatusel Foto: Kaupo Kikkas

15. augustil esines Eesti Festivaliorkester Hamburgis, esitades seal sama kava, mida sai kuulata ka kaks päeva varem toimunud BBC Promsil. Marcus Stäbler ajalehest Hamburger Abendblatt andis kontserdile väga kiitva hinnangu – tõstes esile, kuidas erinevad palad üksteisega kontrasteerusid.

«Arvo Pärdi kolmas sümfoonia manab Gregoriuse koraali ja arhailise puhkpillikooride abil kuulajatele esile salapärase ja viljatu helimaastiku. Otsekui oleks helilooja kujutanud oma muusikaga mõne munga igapäevaelu mõnes kloostris: spirituaalselt ja vaimselt toitev, aga muidu pisut igav.»

Seevastu taaskord Edvard Griegi klaverikontserti esitava Khatia Buniatšvili enesekindla ja naiseliku jõu kohta kirjutas ajaleht kiitvalt järgmist: «Buniatšvili hoiab osavasti kuulajaid õrritades meloodia koondumispunkte tagasi seni, kuni ta nad seejärel dissonantsist päästab. Solistist kiirgab valvsa kassi petlikult rahulikku jõudu, kes on valmis iga hetk sööstma ning oma küünised välja sirutama, nagu ta teeb näiteks pala tulisemate akordide puhul. Tõeline sündmus.»

Peale vaheaega esitamisele tulnud Jean Sibeliuse viienda sümfoonia kohta kirjutas Hamburger Abendblatt nõnda: «Paavo Järvi kasutab laiaulatuslikke žeste, et modelleerida selle pala pöörlevaid motiive, konarlikke pause ning lõputuid kaari. Siin on Eesti Festivaliorkestril […] väga eriline toon. See on tume, homogeenselt segatud ning peen, avanedes viimaks ka tugeva seesmise säraga.»

Heaks näiteks sellest särast, olid väljaande sõnul puhkpillid pala kolmandas osas, «kus Sibeliuse pala avaneb järsku taevalikuks, igatsevaks unelmaks. See on maagiline hetk, mida esitatakse puhkpillidel tohutu pühendumuse ja südamlikkusega. See on musikaalseks ja emotsionaalseks haripunktiks õhtule, mis lõppeb võrratult rahulikus meeleolus lausa kahe lisalooga.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles