Teel veealusesse maailma on oht muutuda kimääriks Midagi hingele! Kunstifestivali «Unusta tont» Eesti peatüki arvustus

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Sürrealist Pierre Molinier tegi aastatel 1968-1970 endast mitmeid fotomontaaže, kus ta vahetas sugu ja paljundas oma jäsemeid. Teise kunstniku installatsiooni rohelises valguses muutub ta jälle. Fotol: «Kilbil, šamaani 26. plaat».

FOTO: Juhan Raud

Inimene ja maailm on alati lõpetamata, mistõttu on nad mõlemad alati pidevas muutumises – üleminekus, teisenemises, saamises. Mitte keegi ei ole ainult tema ise; igaüks meist kuulub alati mitmesse kategooriasse korraga.

13. Balti triennaali suurnäitus «Unusta tont», mille teist peatükki saab praegu näha Tallinna Kunstihoones, keskendubki just nimelt sellistele vahevormidele: subjekti kehalistele ja poliitilistele transformatsioonidele, kobardumistele ja teisenemistele. Kõik uueneb, muutub, kihab ja ihaldab. Näitus on intensiivne, meeleline, jahe ning meeldivalt perversne.

Juhan Raud kirjutab näituse kohta veel: «Just mõjuväljade avardumine, tähenduste nihkumine ning ootamatute elementide lisandumine juba tuttavate teoste tõlgendustele ongi Balti triennaali juures kõige võluvam.

Kogedes nii paljusid teistsuguseid mõtlemis- ja tajumisviise, avastame korraga, et ka «meie» enda kodumaiste kunstnike tööd, olgu nende autorid siis siin- või sealpool surma horisonti, võnguvad ja moonduvad teiste abiga millekski uueks.»

Edasi lugemiseks:

Oled juba tellija? LOGI SISSEvõi

Maksetingimustega tutvumiseks mine www.zlick.it/kkk

Tagasi üles