Ulaharitlase valememuaarid

Raimu Hanson
, Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast esitluse jutuvooru läksid kõik veini mekkima. Aleksander Müller koos teda saatnud Päärn Hindiga (vasakul), kes sõidutas Sassi esitlusele ja koos autorieksemplaridega koju tagasi, jäi saali austajatega juttu puhuma ja autogramme jagama.
Pärast esitluse jutuvooru läksid kõik veini mekkima. Aleksander Müller koos teda saatnud Päärn Hindiga (vasakul), kes sõidutas Sassi esitlusele ja koos autorieksemplaridega koju tagasi, jäi saali austajatega juttu puhuma ja autogramme jagama. Foto: Margus Ansu

Ulaelu on 64-aastast Aleksander Müllerit ehk Mülleri Sassi, nagu seda üheks Tartu vaimuks peetavat meest enamasti nimetatakse, kõvasti kulutanud. Oma uue raamatu esitlusele ei jaksanud ta üksi tulla.

Mülleri Sassi sõidutas Tartu kirjandusmajja tema neljanda raamatu esitlusele ja hiljem koos autorieksemplaridega koju tagasi Päärn Hint. Neid ühendab ligimesearmastuse kõrval seegi, et Päärn Hint on samuti raamatuid avaldanud ja hipina elust rõõmu tundnud.

Kirjandusmaja saalis istusid nad kõrvuti, kui Pärnu kirjastaja (:)kivisildnik lobises oma kirjastuse Jumalikud Ilmutused uutest trükistest.

Muide, see märk kirjastaja väikse tähega algava nime ees tähendab tema enda seletuse järgi kvaliteedimärki ja seda ei saa hääldada nii nagu mis tahes teist logot.

Autor kidakeelitses

Sass saatis laastukogumiku «Jumal, kes oli näinud koeri» käsikirja Pärnu poole teele talvel.

Kui ta nüüd sai kirjastajalt ettepaneku tutvustada kaanestatud teost, vabandas ta esmalt, et kõneleb istudes. «Ma olen tükati mõelnud, kes ma siis olen, ja eile mõtlesin välja, et ma olen ulaharitlane,» ütles Mülleri Sass kidakeelselt. «See raamat on ka sihuke ularaamat, siin on seda ja teist.»

Viin ja memuaarid

Kirjastaja asus autori sõnavõttu täiendama. Ta liigitas Mülleri eelnevat nn karupunniloomingut («Mülleri jutlused», 2006 ja «Sokk bordellis», 2008) eesti memuaarses žanris kõige huvitavamaks, oivaliseks ja võimsaks. «Ja see siin ei ole sugugi mitte halvem,» lisas ta.

Kaanepildile autori kätte sätitud viinapudelist loodab kirjastaja kujunevat head ostuargumenti. Autorilt luba küsimata laskis ta esikaanele trükkida sõna memuaarid, mis lülitab mõne inimese ajus sisse soovituse osta. «See on alatu, aga selline ma olen,» ütles kirjastaja.

Äsjasel kirjanduslikul teisipäeval esitles kirjastus Jumalikud Ilmutused ka Kaur Riismaa luulekogu «Me hommikud, me päevad, õhtud, ööd», Triin Tasuja luulekogu «Armastust on ja armastust pole» ning (:)kivisildniku jutluseraamatut «(:)raadiopastor».

Raamat

Aleksander Müller,
«Jumal, kes oli näinud koeri», Jumalikud
Ilmutused, Pärnu, 2011, 143 lk.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles