NUKU teatris esietendub A. H. Tammsaare «Noored hinged»

Kultuuritoimetus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Noored hinged».
«Noored hinged». Foto: Nuku

30. septembril jõuab NUKU teatris lavale A. H. Tammsaare noorpõlvejutustus «Noored hinged», mille on dramatiseerinud Helena Läks ja lavastanud Mirko Rajas.

«Noored hinged» toob vaataja ette ühe lühikese, kuid murrangulise etapi kuue noore inimese elust, mil ideaalide ja elukogemuse vahelises pingeväljas näib kõik korraga täiesti võimalik ja võimatu, usutav ja uskumatu, rahulik ja pööraselt keev.

«Lavastuses räägitakse palju armastusest, aga kordagi ei kõla lause «Ma armastan sind» – liig pühaks ja tähtsaks peavad tegelased nende sõnade täielikku väljaütlemist. On oht, et siis see fikseerub, muutub skulptuurseks, kaotab oma kõla,» ütleb lavastaja Mirko Rajas. ««Noorte hingede» tegelaskujud jõuavad mingite järeldusteni, esitavad hüpoteese, paiskavad need üle oma huulte ja vaatajal jääb üle kas nõustuda, vastanduda või eneselt küsida: «Kas see on tõesti nii?» Ükski laval kõlav mõte, tabatud tõde ei pruugi olla lõpp-punkt, tähtis on edasi mõtelda, edasi minna, et tekiks dialoog autori ja näitlejate, näitlejate ja vaatajate, autori ja vaatajate vahel,» kirjeldab lavastaja.

20. sajandi alguse noori, kes elus ja armastuses oma teed otsivad, mängivad teatri noored näitlejad Laura Kukk, Getter Meresmaa, Mart Müürisepp, Doris Tislar, Mihkel Vendel ja külalisnäitlejana Sander Roosimägi.

Näitleja Getter Meresmaa, kes mängib «Noorte hingede» keskset naistegelast Ainot, ütleb, et kui sellist vanemat teost lugeda, mõjub see esialgu romantiseeritult. «Vaatad alguses kõrvalt ja lased sel materjalil ennast kanda, sest see ei ole ju päris, see on kirjanduslik maailm mingil teisel sajandil. Ja järsku tunned ära probleemid, mis on sul päriselus ka praegu. Seda teravamalt võivad need teemad kohale jõuda, kui äratundmiskõlks käib ootamatult,» kirjeldab näitlejanna, kuidas sada aastat tagasi kirjutatud teos teda puudutas.

Lavakujunduse ja kostüümid on loonud Rosita Raud, valguskujunduse tegi Emil Kallas, liikumisjuhiks on Hanna Junti. Lavastuse jaoks kirjutas muusika Markus Robam.

Lavastus on mõeldud noortele alates 15. eluaastast ning täiskasvanutele ja seda mängitakse NUKU teatri väikeses saalis.Sügishooajal mängitakse lavastust vaid viis korda ja need etendused on praeguse seisuga välja müüdud; järgmised etendused toimuvad 2019. aasta talvel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles