Juurikas: Kuidas Eesti režissöörid Lotte filmi teeksid

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Kaader filmist „Põrgu Lotte“: Lotte kägistab isa.

FOTO: Kaader filmist

Kuula artiklit

Mart Juur uurib, kuidas näeksid välja hüpoteetilised eesti filmid, kui neid teeks teised tuntud režissöörid.

Kaur Kokk:

«Põrgu Lotte»

Põhjasõja-järgsetest süngetest aegadest inspireeritud filmis on Leiutajateküla aastaid rõhunud sõda, nälg ja katk. Saladusliku loo peategelane väike linnupoeg Pippo leitakse teadvusetult mererannalt. Pippo ei mäleta oma minevikku. Ta on võõras niihästi iseendale kui Leiutajateküla rahvale. Juhuse tahtel asub Pippo elama leiutaja Oskari juurde kohalikku mõisahoonesse, kus mõni aeg tagasi leidis aset õõvastav kuritöö.

Kuhu on kadunud väikese koeratüdruku Lotte ema? Sellele küsimusele ei julge vastust otsida isegi karu Eduard. Pilvistel öödel kostab nõmmelt Lotte ema judisemapanevat ulgumist.

Ajapikku hakkavad ilmnema vihjed Pippo tausta ja varasemate tegude kohta. Leiutajateküla teeb tutvust mõistega «diip arthaus», kuid see teadmine ei tee kedagi õnnelikuks. Põhjasõja-järgse post-traumaatilise stressi all kannatav rebane Giovanni rebib kaamose varjus kärbes Jaagul tiivad keha küljest, kärbsest saab armetu tõuk, kes peab poris roomama, helistades pidalitõbise kellukest.

Jänes Adalbert roojab Oskari maja põrandale klassikalise kujuga junni. Linnupoeg Pippo, keda arstiteaduse tundmises keegi kahtlustada ei oska, asetab Lotte sünkjasmustale kõhule junnikujulisi ravikaane, samal ajal kui akna tagant kostab Adalberti röökimist.

Vana rännumees onu Klaus kardab paaniliselt veeuputust, varsti hakkabki vihma sadama. Onu Klaus läheb hulluks, Pippo lendab lõunamaale, Oskar ja Lotte ootavad koos Leiutajateküla rahvaga Esimest maailmasõda, Vabadussõda ja Teist maailmasõda, mis nende änge süvendab. Siga Helmi süüakse koos põrsastega jõulupühadeks ära.

Lauri Lagle:

«Lotte ema läheb Portugali»

See film on sügav ja sume nagu suveöö, see on füüsiline kulg ja vaimne rännak, mille sihiks ei ole vaid geograafiline punkt maakaardil.

Tuntud leiutaja Oskar ja allasurutud seksuaalsusega Anna on vabaabielus elavad koerad, kelle omavahelises armastuses pole põhjust kahelda. Aga kui hing ihkab midagi veel, mingit seletamatut kõdi, saavad alguse sündmused, kus miski pole enam endine. Ühel päeval saab päikeseenergia jõul töötava kondipurustaja leiutamisesse süvenenud Oskar teada, et tema elukaaslane Anna on läinud Portugali ennast otsima. Väike koeratüdruk Lotte viiakse maale vanaisa juurde.

See on lugu suurest igatsusest millegi järele, mida ei ole veel tundnud või mida võibolla isegi ei eksisteeri. Filmis on palju värvikaid karaktereid – jänes Adalbert, kassipoeg Bruno, kärbes Jaak, vana rännumees onu Klaus, sead Helmi ja Helmut koos põrsastega –, kes kõik on kusagile teel ja kel kõigil on üks eesmärk – pääseda provintslikult ahistavast, vaimselt piiratud Leiutajatekülast ja leida õnn välismaal.

Maria Avdjuško:

«Lotte ja tuliliilia saladus»

Müstiline põnevusdraama küsib, millises reaalsuses tahame elada, et elul oleks mingigi mõte. Filmi peategelaseks on 38-aastane küüliku­emand Sofi, kes avastab end ühel hetkel olukorrast, et tema abikaasa, jänes Adalbert on ta n-ö noorema mudeli vastu ümber vahetanud. „Nooremaks mudeliks“ osutub väike koeratüdruk Lotte.

Filmi kestab 1 tund ja 30 minutit, selle aja jooksul üritavad tegelased oma eluga edasi minna, aga lihtne see ei ole, sest režissöör ja stsenaristid veeretavad kangelaste eluteele suuri takistusi, mis kõik äraütlemata põnevad vaadata on ja tekitavad kinokülastajas kange tahtmise pimedast kinosaalist väljapääsu otsida ja eluga edasi minna.

Rene Vilbre:

«Klassikokkutulek 4: kassipulmad ja matused»

Leiutaja Oskar, jänes Adalbert ja onu Klaus otsustavad korraldada ühe raju poissmeestepeo enne kevadise jooksuaja algust. Paraku jäävad kõik kolm munepidi saunalavale kinni. Nõnda saab alguse süsimustast huumorist pakatav sündmusteahel, kus väike koeratüdruk Lotte ja kassipoeg Brüno (külaline Austriast) peavad Oskari ja tema sõbrad piinlikust kimbatusest vabastama, enne kui Leiutajateküla naised Portugalist tagasi jõuavad.

Raimo Jõerand, Kiur Aarma:

«Lotte rodeo»

Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest jutustav dokfilm vaatleb riigi ülesehitamist. Rublatehingut, jäägrikriisi, Vene vägede lahkumist ja Eesti krooni tulekut meenutavad peaminister Lotte ja tema nõunik kassipoeg Bruno, justiitsminister jänes Adalbert, sotsiaalminister siga Helmi, siseminister karu Eduard, jäägripealik leiutaja Oskar, rahandusminister kärbes Jaak, kaitseminister onu Klaus, Eesti Panga president rebane Giovanni ja teised. Loo keskmes on konflikt aatemeeste ja nende abikaasade vahel, kelle arvates oleks aeg lollimängimine lõpetada ja inimeste kombel elama hakata. Selles konfliktis on Lottel häid valikuid järjest vähem.

Allan Hmelnitski joonistus

FOTO: Allan Hmelnitski

Voyager 2 – pettus kuubis

Ameerika uudisepasunad on hakanud rahvale puru silma ajama, nagu oleks nende niinimetatud «NASA kosmoseaparaat Voyager 2» kohe-kohe väljumas päikesesüsteemist. Ärge uskuge. See on kõik puhas propagandakisa, mida valitsev eliit masside hüpnotiseerimiseks kasutab. Tegelikult on kogu see niinimetatud «teadus» – ja eriti veel «USA teadus» – Jumala vägevuse ees täiesti võimetu! Mitte ükski nende «rakett» ei ole veel suutnud meie lameda Maa-ketta pealt kõrgemale tõusta kui paar meetrit!
Iidsed tsivilisatsioonid – vanad egiptlased, inkad ja sumerid – muidugi lennutasid oma aparaate kosmosesse, täitsa vabalt ja igapäevaselt. Need olid savist ja kalliskividest tehtud maagilised objektid, mille valmistamist õpetasid jumalikud olendid Annunakid. Aga praeguse «teaduse» jaoks on see kadunud kunst. Ainsad inimtekkelised objektid, mis praegu kosmoses lendavad, on vene inimeste poolt koduses majapidamises kokkuklopsitud leiutised.
Näiteks kuulus Mir on tegelikult Tomski lähedal Arhiievski külas õhku lennanud puskariaparaat. Tehiskaaslane Voshod on vene meistri poolt ümberehitatud kahetaktiline mootorratas. Kosmoselaev Molnija on elavhõbeda lisamisega ülivõimsaks muudetud kohviveski, mis tänu antigravitatsiooni tekkimisele peremehe käest ära lendas ja liigub praegu Arktuuruse galaktika suunas. Seni ületamatu saavutus kosmosevallas on 1955. aastal ilmaruumi lennutatud Sputnik. Samagonniaparaadi jõul lendava onnikese pardal reisivad kolm akadeemik Kurtšatovi poolt jooma õpetatud koera: Balalaika, Tarelka ja Puhvaika. Sakuskat peale hammustama õpetas neid suur vene teadlane Ivan Pavlov. Pavlovi refleksi ja Pavlovi koogi leiutaja.
Aga ega ameeriklased ei ole lollid! Ise nad kosmoseaparaate ehitada ei oska, aga peale
NSV Liidu lagunemist said neid venelaste käest osta küll. Praegu avakosmosesse alkoholiaure kiirgav Voyager 2 on tegelikult lihtne venelastelt ostetud puskariaparaat, mille ameeriklased on oma propagandaveski ette rakendanud.
Inimesed, jääge terveks ja olge valvsad! Maha valetajad!

Viimane veerg

Tammsaare ütlemisi
Anton Hansen-Tammsaare on kirjanik, kelle looming on erakordselt tihe. Alljärgnev valik koondab Tammsaare mõtteid, mis jäid välja värskest raamatust «A. H. Tammsaare ütlemisi».
• Tallinnas on viimased päevad pilvine ja tuulene, palavus on üsna kadunud, ehk teda küll liiga palju pole olnudki.
• Süüa ei tahtnud enne, kui alles kella viie paiku peale lõunat läksin söögimajja.
• Üldse on minu söömisega imelik lugu.
• Nüüd söön ma juba mitu päeva samas paigas – Viru tänaval «Salmes» – sest seal näib toit kõige parem olevat.
• Kõht on tänini korras seisnud.
• Lindenis on igatahes väga hea köök, Estonias aga palju halvem, kuigi hinnad mõlemil pool peaaegu ühesugused.
• Salmes saan supi, prae ja klaasi teed sajaga. Vasika ja seakotletid on seal tänini väga head olnud.
• Uudist pole siin midagi, linn tundub tühjana.
• Homme lähen vist jälle Kosele.
• Lõunat olen nüüd ikka Eliaseri juures söönud, on palju parem kui söögimajades.
• Samuti talitavad joodikud, kes ei raatsi oma raha eest juua: nad ukutavad jooma mittejoodikuid, et siis ka nende laua ääres pisut rüübata.
• Raha on mul ainult tuhat marka järele.
• Käisin täna turul. Võtsin kaks paari mune.
• Käisin Päevalehe juures raha järele – sain kätte.
• Teisipäeva õhtul saan jälle natukene raha.
• Tallinnas on tüüfus jälle liikvel, tervishoiu-valitsus juba hoiatab keetmata piima ja pesemata puuvilja eest.
• Tomatid on esiotsa siiski liig soolased meie rahakotile. Samuti ka maasikad.
• Maksa, mis nõutakse, ja sööge, et toidetud olete.
• Teie kipute nähtavasti ülejõu elama.
• Arvate, et kui suvitate, siis peate aina kuhugi minema, midagi tegema.
• Sa oled mures korteri remondi pärast. Ära seo oma südant niisukeste asjade külge.
• Ostsin omale pühadeks kaks pudelit haput piima ja suitsuvorsti.
• Lambikupli ostsin täna ära.
• Väikese toa puhastamisest ei tea praegu midagi.
• Praegu on kell 7 minuti pärast viis.
• Sõida laevaga või lennukiga, nagu soovid, aga mina Sinu asemel valiksin viimase.
• Katsun õigel ajal kohal olla.
• Issand, et te ka ühtegi päeva enestega toime ei tule ja mind minu töös segate!
• See on kõik, mis minul asjalikku öelda.

Allikas: Tammsaare «Kogutud teosed», 18. köide.

Tagasi üles