Mihkel Kunnus: kui rukkilille seemnest võrsub kanepitaim (14)

Mihkel Kunnus
, kriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mihkel Kunnus
Mihkel Kunnus Foto: Elmo Riig / Sakala

Lääne tsivilisatsioonis toimub taas barbarite invasioon. See tabab iga lääne tsivilisatsiooni põlvkonda, arendas kujundit edasi Hannah Arendt, üks XX sajandi olulisimaid poliitmõtlejaid. Me kutsume neid barbareid lasteks, täpsustas ta. Mis on meie tsivilisatsiooni või tagasihoidlikumalt väljendudes ühiskonna suurimaid hädasid praegu? Neid barbareid, uut põlvkonda on na vähevõitu. Sellisel hulgal ei suuda nad anda ühiskonnale piisavalt virgutavat nähvakat.

„Poliitikas võib konservatiivne suhtumine – mis aktsepteerib maailma sellisena, nagu ta on, ning püüab üksnes status quo’d alal hoida – viia üksnes hävinguni, sest maailm, olgu tervikuna või üksikasjades, allub pöördumatult aja murendavale toimele, kui just inimesed ei otsusta vahele segada, muuta, luua midagi uut,“ selgitab Arendt.

Tema öeldule sekundeerib enese teadmata Joseph Tainter, ajaloolane, kes on pühendunud ühiskondade kui komplekssüsteemide kokkukukkumiste seaduspärade uurimisele. Tainter toob ühe kollapsieelse seisundi tunnusena esile selle, et kogu energia läheb status quo säilitamiseks. Valgustatud konservatiivid on seda alati teadnud ning teinud ennetavaid muudatusi suuremate vapustuste vältimiseks.

Kommentaarid (14)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles