Tellijale
Nädala plaat. Subkultuuriikooni pärandus
23. november 2018, 04:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veidi rohkem kui aasta tagasi heitis Lil Peep enne Tucsoni kontserdi algust oma tuuribussis korraks magama. Ta ei ärganud enam, elustamiskatsed ei andnud tulemust. Lil Peep suri 21-aastasena, saatuslikuks sai fentanüüli ja Xanaxi kombinatsioon. Pennsylvanias sündinud ja New Yorgis elanud Lil Peep, kodanikunimega Gustav Elijah Åhr oli juba enne talle viimaseks jäänud novembrit internetiavaruste tumedamates nurkades kultusstaatuses, ent just surm oli see, mis pani temast rääkima ka need väljaanded, kes veidravõitu noormehest siiani polnud välja teinud.
Peamiselt roosade juuste ja näotätoveeringutega, sageli Hello Kitty riideid kandev ülimalt ekstsentriline Lil Peep sünteesis ka oma loomingus originaalsel viisil stiile, mida teoreetiliselt on võrdlemisi keeruline sünteesida. Soundcloudi rap’ile lisas ta mõnevõrra ootamatult selgesti äratuntavaid emo-elemente ja sisetunde järgi tegelikult ka kõike muud, mis pähe tuli – alates trap-rap’ist ja lõpetades dream-popiga. Tema trumbiks oli selle käigus tekkinud filtreerimatu meloodiline nukrus, mida voolas eriti ehedalt tema eelmise aasta ametlikust debüütalbumist «Come Over When You’re Sober» ning võttis silma märjaks ka nendel, kelle jaoks lo-fi-magamistoaräpp on mingi veider virvendus. Lil Peep tegeles enne surma oma teise kauamängiva materjali salvestamisega, tema läptopist leitud materjalist panidki ema Liza Womack ja lähedasest sõbrast produtsent Smokeasac kokku albumi «Come Over When You’re Sober Pt 2».