Laulsid üksnes meeskoorid

Alo Põldmäe
, helilooja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kanepi laulukoor aastal 1869. Ainult mehed. 
Kanepi laulukoor aastal 1869. Ainult mehed. Foto: ERMi fotokogu

Tänini pole ühest vastust, miks esimesel üldlaulupeol osalesid ainult meeskoorid, sest kuni selle ajani oli meie maal valdav ülekaal segakooridel. Need tegutsesid kirikute ja koolide juures. Meeskoore hakkas tekkima baltisakslaste eeskujul hiljem, alates 19. sajandi keskpaigast, enamasti suuremates keskustes ning pärast laulu- ja mänguseltside asutamist.

Seega oli meeskooride eelistamine vastuolus selle aja kooriliikumise loomuliku arenguga. Samas andis laulupidu tugeva tõuke meeskooride tegevusele ja pole võimatu, et selle kauge kajana on meil üks kooride lipulaevu rahvusmeeskoor ehk RAM.

Johann Voldemar Jannseni meeskooride-eelistuse põhjus võis olla seegi, et baltisaksa laulupidudel osalesid just sellised koorid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles