Enam kui kaks nädalat totaalset filmihullust

PÖFFil jõudis publiku ette uusim EV100 filmiprogrammi raames valminud film, kerge ja südamlik Anu Auna «Eia jõulud Tondikakul».

FOTO: Kaader filmist

Mis üldse on PÖFF? Koosviibimine, filmiralli? Eks igaühel ole oma festival. PÖFFile on ajakirjanduses pühendatud ka omajagu armastus- ja pettumuskirju. Mõtteavaldusi sirvides jäävad silma korduvad pidepunktid. 1990ndate lõpul alguse saanud filmifestival võlus hubasuse ja paarikümne filmiga. 22 aastaga on intiimne atmosfäär asendunud kärgfestivalile omase meluga. Sõna «hoomamatu» on saanud PÖFFi-teemalistes arvamuslugudes märkimisväärse kõlapinna.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Praegu pole PÖFF enam kodukootud festival, mis elab entusiasmi ja kange kohvi peal. Tõsi, kaks viimast on endiselt tähtsad, ent festival ise on saavutanud Eesti kontekstis märkimisväärse mastaabi. Sellest räägivad nii mahukas, ligi 500 filmi suurune programm kui ka kahenädalane festivaliperiood. Omamoodi hullumeelne, kui mõelda, et Eesti-suuruses riigis võib näha sedavõrd rikkaliku filmivalikut, ja seda aastast aastasse.

Tagasi üles