Weekend, Aadu Sitapea ja vallandamine ehk enim loetud kultuurilood aastal 2018
30. detsember 2018, 14:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu möödus kultuurirohkelt: Pärnu linn ja maakond tähistasid "Eesti Vabariik 100" kümnete kontsertide, näituste, etenduste, kodanikualgatuste ja muude projektidega, täites külad, rahva- ja kontserdimajad, liivaranna ja interneti avarusedki.
Pärnu Postimees annab ülevaate 2018. aasta loetumatest kultuurilugudest, mis jäid silma kas ilu või valuga.
/nginx/o/2017/06/05/6751887t1hc1aa.jpg)
Pärnu linnavalitsus vabastas linnaorkestri direktori Krista Kingo päevapealt ametist, sest ei pidanud tööandjana võimalikuks töösuhet jätkata. Kollektiivi liikmed nentisid, et Kingoga mindi vastuollu jõulise enesekehtestamise ja jäikuse tõttu probleemide lahendamisel.
Ürituse korraldajad leidsid, et Pärnus on raske teha jätkusuutlikku ja kasumit teenivat festivali. Mõte kolimisest oli teada linnalegi ja juba tänavuse muusikapeo ajal. Nii märkis abilinnapea Rainer Aavik, et suvepealinna tuleb leida teistlaadi üritus, mis kultuurielu elavdaks.
Tänavu neljandat korda Pärnu liivarannal toimunud tantsumuusikafestival Weekend tõi suvepealinna tuhanded noored Eestis, Lätis, Leedust ja kaugemaltki. Pärnu Postimees vahendas kolmepäevast sündmust blogis, andes fotode ja videotefa edasi festivalimelu.
/nginx/o/2018/09/03/11376551t1hca85.jpg)
Linn eraldas legendaarsele punkarile Marek Hinriksonile ehk Aadu Sitapeale kopsaka loomestipendiumi, mis mõeldud CD-kogumiku kujundamiseks ja loomiseks.
/nginx/o/2018/08/21/11300198t1h3a58.jpg)
20. augusti õhtul tõid 700 esinejat Pärnu Vallikäärus lavale kohalikel pärimuslugudel põhinevad rahvamuusika ja -tantsu uudisteosed. Kõlasid Pärnumaa pillilugudest, lauludest ja laulumängudest ajendatud rahvamuusikatöötlused, samuti sai näha täiesti uusi tantse.
/nginx/o/2018/06/11/7894979t1h406e.jpg)
Kui visuaalkunsti näitusi ollakse harjunud esitlema ja külastama valgetes steriilsetes galeriides ja tantsuetendusi vaatama blackbox’i mustade seinte vahel, raamisid Virtsus teoseid vaid horisont, maa ja taevas, mis paeluski Põhja- ja Baltimaade ülikoolide erisuguste erialade tudengeid võimalusest haarama.
Pärnu 32. filmifestivali võitjad selgusid 30. juuli hilisõhtul. Parimaks Eesti dokumentaalfilmiks tunnistas žürii Jaanis Valgu linateose „Ahto. Unistuste jaht”. Eesti rahvas hääletas ülekaalukalt parimaks dokiks Rootsi režissööri Erik Gandini filmi „Mässaja kirurg”. Samuti anti üle väljapaistvaima kunstilise linateose ja lastefilmi auhind.
Kui varasemail aastail oli Pärnu kunstisuve rikastanud rahvusvahelise aktinäituse “Mees ja naine” avamine huvilistele meelde jäänud rõõmsana, siis 25. korda uue kunsti muuseumis (UKM) vaataja ette jõudnud näitus algas nukralt.
Aktinäituse tänavune alateema oli meri. Väljapaneku fookuses aga ikka inimkeha, hinge ilu ja harmoonia.
Linnagalerii In Graafika näitusel esitleti rahvusvahelist kunsti, eksponeerides töid nii Fääri saartelt kui Islandilt. Ekstravagantsel ja julgel avamisel nägi paljaid kehi, popkunsti ja performance'it.
Eesti Rahva Muuseumi (ERM) näituseideede konkursi „Oma näitus“ võitjaks tuli publikuhääletusel enim hääli kogunud „Vormitud lugu 12“, mille autorid on ema ja tütar Marjaana ja Elis Vaher. Võidutöö „Vormitud lugu 12“ räägib sellest, kuidas võiks kanda koolivormi 1.–12. klassini.
/nginx/o/2018/12/06/11635167t1h27df.jpg)
6. detsembri õhtul kuulutati välja ja anti Pärnu Nooruse majas pidulikult üle linna tänavused kultuuri aastapreemiad. Korraldajapreemia pälvis vabaõhuetenduse "Saja-aastane öö" organiseerija Jekaterina Põldots ja loomingupreemia 100 Pärnu kodu jäädvustamise eest fotokunstnik ja illustraator Andres Adamson.
Sütevaka Õpside Bänd sai alguse aastal 1998 ja loodi esmalt vaid üheks ürituseks. Kollektiivi on 25 aastaga kuulunud ligemale 25 õpetajat. Kontserte antakse üksnes erilistel sündmustel. Erakordsed etteasted meelitavad aga saali alati sadakond õpilast, vilistlast ja lapsevanemat.
/nginx/o/2018/03/04/7657053t1h4a0c.jpg)
Aastal 2013 moodustatud folkansambel andis pärnumaalastele meeleoluka kontserdi. Rahvast oli muusikute endi sõnutsi rohkem kui mõnel teisel esinemisel. Esinemispaika ja kuulajaid iseloomustasid nad ainult heade sõnadega.