Edward von Lõngus kui hinnaline saadik

Kultuuritoimetus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Edward von Lõngus ja (R)estart Reality Pariisis
Edward von Lõngus ja (R)estart Reality Pariisis Foto: RUUDU RAHUMARU

9. jaanuaril andis välisminister Sven Mikser üle välisministeeriumi 2018. aasta kultuuripreemia tänavakunstnik Edward von Lõngusele digitänavakunsti projekti «(R)estart Reality» eest.

Välisminister Sven Mikser rõhutas preemiat üle andes kultuuridiplomaatia olulist rolli Eesti esindamisel. «Kultuur annab hindamatu võimaluse oma riigi tutvustamiseks ja kasvatada vastastikust mõistmist. Samas on tänases infokülluses üha keerulisem tähelepanu äratada, eristumiseks peab olema loominguline ja julge,» sõnas Mikser.

«Edward von Lõnguse tänavakunst, mis sidestab Eesti ajaloo ja e-riigi kuvandi ning mõtestab tänapäeva Eestit, on ilmekas näide meie kultuuridiplomaatia eripärasusest ja ideede küllusest. Pole kahtlustki, et von Lõnguse tööd on aidanud panna Eesti kaardile hoopis laiemale publikule – publikule, keda võib olla ei kohta nii sageli kontserdi- ega teatrisaalides,» tunnustas ta kunstnikku.

Preemia üleandmisel luges kunstniku nimel tänusõnad ette tema esindaja Noar OÜst, Andra Orn. Viidates Bernt Notke poolt maalitud surmatantsule, rullus von Lõnguse sõnul lisaks sajanditaguste eestlaste seiklustele Euroopas lahti ka teine motiiv: tänapäevane surmatants. «Euroopa projekt kandis nimetust «Restart Reality» sellepärast, et meie reaalsus vajab hädasti restarti. Minu looming on ajendatud lootusest restartida võimalikult palju teadvuseid uue ja parema maailma loomiseks,» rõhutas ta oma tänusõnades.

Eesti EL eesistumise ja Eesti 100 kultuuriprogrammi raames toimunud «(R)estart Reality» turnee käigus ilmusid Euroopa pealinnade seintele elusuuruses maalitud tegelaskujud, mis nutiseadme abil oma loo jutustasid. Turnee jõudis 11 Euroopa pealinna: Brüssel, Rooma, Berliin, Helsingi, Kopenhaagen, Pariis, London, Vilnius, Riia, Viin ja Budapest.

Edward von Lõngus jõuab oma haarava digitänavakunstituuriga detsembri alguses Pariisi.
Edward von Lõngus jõuab oma haarava digitänavakunstituuriga detsembri alguses Pariisi. Foto: foto: Edward von Lõngus street art'i Facebooki leht

Merit Kopli, Eesti kultuurinõunik Berliinis, selgitas turnee teostamise eripärasid Berliini näitel: «Projekti eduks oli vajalik, et nii asjaosalised Eestist kui ka meie partnerid välismaalt ühise eesmärgi nimel kirglikult pingutaksid. Samuti tuli olla paindlik ja avatud, sest tänavakunsti loomise puhul on tavatud nii teostamise protsess kui ka partnerid. Berliinis on tänavakunst väga au sees. Rõõm oli näha, kuidas siinsed tänavakunstigurud von Lõngusest vaimustusid ja ta linna eriti ihaldatud paikadesse kunsti tegema kutsusid.»

«Enda eest räägib seegi, et suurem osa von Lõnguse töödest on senini seintel alles. Vähegi kehvemad tööd soditakse kohe üle. Valitud palad von Lõnguse töödest on Berliinis Eesti saatkonna aia peal ning alles hiljuti kuulsin pealt, kuidas neli noormeest neid vaadates omavahel rääkisid, et Eesti on vahva riik – ise imepisike, aga teeb meeldejäävaid kiiksuga asju,» sõnas Kopli.

Urmas Eigla, nõunik Eesti suursaatkonnas Roomas, rõhutas samuti tööde kultuuridiplomaatilist võimekust. «Tänavakunsti eripära seisneb selles, et see ei ole igavene. Seda erilisem on fakt, et igaveses linnas Roomas Bologna platsil «nämmivad» Eesti simmanimuusikud täie hooga ka veel aasta hiljem ning eided teevad noorendavaid selfisid,» ütles ta.

Esimest korda anti kultuuripreemiad üle 2010. aasta jaanuaris ning käesoleval aastal tunnustab välisministeerium loomeinimesi juba kümnendat korda. Eelmisel aastal tunnustati Eesti Rahvusringhäälingu saatesarja «Ajavaod» tegijaid Mati Talvikut, Renita Timakut ja Indrek Kangurit. Välisministeeriumi kultuuripreemia on teiste seas pälvinud Arvo Pärt, Ewert and The Two Dragons, Kalle Kasemaa, Kristiina Ehin, mängufilmi «Mandariinid» tegijad ja Anne Erm.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles