Minu «Tõde ja õigus»

Siiri Laidla
, kirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tõe ja õiguse» filmimine Vastse-Roosas.
«Tõe ja õiguse» filmimine Vastse-Roosas. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Nüüd on see film nähtud. See ei olnud nii, et tahan – lähen ja vaatan. Enne tuli murda mitu tõket.

Algul mõtlesin, et nagunii nad näitavad seda tulevaste jõulude paiku. Ootan ära. Kujutan ette, kui paljud vaegliikujad loodavad ilmselt sama, juba ette muretsedes, kas jaksavad kolm tundi liikumatult paigal istuda, kui siit ja sealt valutab. Aga ma ei ole veel nii läbi... Nii läksin.

Leidsin end ühtäkki kesk ülemöödunud sajandi viimase veerandi maaelu. Keset seda karmi olustikku, mille pani kirja Anton Hansen, kelle sünnikoht oli Tammsaare-Põhja talu Järvamaal. Valgus ja vari ristusid korraga niisama järsult kui õues sirav hele kevadpäike ja kinosaali pimedus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles