17. juunil esitleti raamatut «Eesti kirjanduse 100 aastat». Teos heidab lennuka pilgu üle Eesti kirjandusmaastiku alates kirjandusrühmituse Siuru sünnist kuni kaasaegsete autoriteni.
Galerii: trükivalgust nägi Cornelius Hasselblati teos «Eesti kirjanduse 100 aastat»
/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
17. juuni 2019, 17:50
Kirjandusraamatu autori professor Cornelius Hasselblati sõnul võiks esmalt esitada küsimuse, kas Eesti riik üldse olekski olemas ilma eesti kirjanduseta. «Nüüdseks on Eesti kirjandus nii suureks paisunud, et ei leia kaht autoritki, ükskõik kui pädevad nad ei oleks, kes paneks püsti täpselt sama kaanonit. Seda seetõttu,» lisas autor, «et iga Eesti kirjanduslugu on ühtlasi ka üks isiklik lugemis- ja kogemislugu.»
Eesti Vabariik 100. juhtrühma esimees Toomas Kiho märkis esitluse avasõnades, et «Eesti kirjanduse 100 aastat» on raamat, mis peab selles sarjas olema. «Õieti on see selle raamatusarja tuum, mille ümber kõik teised on kasvanud,» ütles Kiho ning lisas, et on lugejate õnn, et selle teema on meie jaoks lahti kirjutanud eesti kirjanduse suurtundja, akadeemik ja professor Cornelius Hasselblatt.
Teos «Eesti kirjanduse 100 aastat» annab ülevaate Eesti kirjandusloost, meie mõjukamatest autoritest, nende erinevatest loomeperioodidest ja tähtteostest.
Juubeliperioodil ilmub EV100 raamatusarjas üle 40 teose, mis jutustavad Eesti arengulugu läbi eri valdkondade. Raamatusarja teemad on valinud Riigikantselei EV100 juhtrühm ja raamatusarja kolleegium koosseisus Mart Orav, Aleksei Lotman ja Peeter Saari.
Ülevaatesarja annab aastail 2018-2019 välja kirjastus Post Factum koostöös Riigikantselei EV100 korraldustoimkonnaga.