Kumu viib jalutama kunstiajaloolisesse metsa

Neljapäeval, 4. juulil avatakse Kumu suures saalis näitus «Avatud kollektsioonid. Sõna saab kunstnik». Tegemist on võimsa projektiga, kus 25 kaasaegset kunstnikku on valinud Eesti Kunstimuuseumi kogudest ja arhiividest teoseid ligi 50 autorilt, kellega koos üles astuda. Otsustamisõiguse, kuidas muuseumi kogudesse kuuluvaid töid näitusel käsitleda, jättis kuraator Eha Komissarov kunstnikele.

Kuraator kutsus näitusel osalema eesti ja rahvusvahelised kunstnikud, kes aitavad tähistada Eesti Kunstimuuseumi 100. juubelit, luues muuseumikogule oma uute teostega lisandväärtust ja mitmekihilisemat kultuurikonteksti. Näitus inspireerib dialoogi kaasaegse kunstniku ja kunstipärandi vahel ning toob esile kaasaegse kunsti üha olulisemaks muutuvat rolli uute kunstiajalooliste kontseptsioonide kujundajana.

Moodsa ja kaasaegse kunstniku suhted pärandiga pakuvad mõtlemapanevaid kõveraid: 19. sajandil õpiti kunstiakadeemiates maalimist kopeerimise kaudu, et saada osa klassika väest, 20. sajandi kunstirevolutsioon võttis sõna traditsioonide vastu.

«Tänaseks on meil tegemist üha kasvava trendiga, mis hõlmab ajaloolist kirjeldust, arhiivi, dokumente, väljakaevamist, monumente, ümberehitamise ja taas-lavastamise kunsti, tõendusmaterjali – mida eelistab üha rohkem eri vanuses ja erinevat päritolu kunstnikke. Võime seda nimetada «meta-ajalooliseks lähenemiseks», mis on tähtis paljude kunstiteoste puhul, mis võtavad omakskuratoorse loomuse,» kirjutab Dieter Roelstraete. 

21. sajandil defineerib kunstnik oma teost sageli kui uurimust, eesmärgiga survestada kogunenud teadmisi ja kunstiajaloolisi käsitlusi, mis pole kunagi lõplikud ja võivad avaneda uuelt senitundmatult küljelt. 21. sajandi muuseum järgib pingsa huviga kunstnike meta-ajaloolist liikumist, defineerides protsessi, mille eesmärgiks on mineviku kujutamine oleviku vaatepunktist, ajalooülese mõtlemisena.

«Avatud kollektsioonid. Sõna saab kunstnik» kutsub vaataja rännakule kunstiajaloolisesse metsa ja hoolitseb selle eest, et see kulgeks vabalt, hälbides peateedelt hõrkudele kõrvalradadele, mille kohta kunstiajalugu pole veel midagi lõplikku ega paikapidavat ütelnud.

Kuraator lähtus kunstnike kutsumisel nende loominguprofiilist ja eesmärgist kaasata näitusele erinevad meediad. Mitmed kutsutud kunstnikud tegid neid huvitavate teoste esmavaliku muuseumide elektroonilise andmebaasi MuISi ja Eesti Kunstimuuseumi digikogu põhjal, millele järgnes töö kogudes. Nii kujunes näitusel esitletavate teoste ajaliseks ulatuvuseks 17.–21. sajand.

Näitus paistab silma meediate ja vaatekohtade mitmekesisusega. Ajalugu esitavad uutest vaatepunktidest Taavi Talve ja Sten Saarits, Kirke Kangro ja Jacob Jessen (DK), Jass Kaselaan, RLOALUARNAD, Jonna Kina (FIN); (auto)biograafiliste käsitlustega üllatavad vaatajat Kaido Ole ja Jaanus Samma. 

Feministliku kunstipraktika teemadega tegelevad Laura Kuusk ja Marge Monko; Merike Estna ja Kristi Kongi installatsioonid on dialoogis lähiminevikust tuntud eesti maalijatega; Alice Kask ja Tõnis Saadoja töötavad ajaloolise kunstiklassikaga; Vladimir Dubossarski (RUS) tunneb huvi võitlusteemade kajastamise vastu eri ajastutel; Jan Van Imschoot (BE) konstrueerib barokk-anarhia mõistet.

Kutsutud kunstnike kõrval kätkeb näitus ka mitmeid eriprojekte. Neli Eesti Kunstiakadeemia maaliala üliõpilast – Georg Kaasik, Joel Jõevee, Olev Kuma ja Eero Alev – saavad võimaluse astuda dialoogi kunstipärandiga. Maria Arusoo kuraatoriprojekt hargneb naise keha teema ümber ning selle keskpunktis on Aili Vindi graafika ja Serbia kunstniku Ivana Bašići skulptuurid. Märksõna „Lillede järelelu“ all eksponeerivad kunstnikud Foxy Haze ja Jennifer Steinkamp (USA) tänaseks marginaliseerunud kunstižanritele osaks saanud järelelu kaasaegsetes kunstiprojektides.

Näitus järgib leksikoni põhimõtet ja teeviitadena on kasutusel projekti tutvustavad märksõnad. Osalevad kunstnikud ja kuraatorid kirjeldavad saalitrükises oma valikuid ja näituseks valminud töid. Samuti leiab trükisest Eesti Kunstimuuseumi kogudest eksponeeritud teoste ja nende autorite lühitutvustused.

Näitus on avatud kuni 10. novembrini 2019

Tagasi üles