Kas Tammsaare toob Oscari ära? Eestile lendavad kuldmehikest püüdma «Tõde ja õigus» ja dokfilm «Surematu» (1)
22. august 2019, 16:50
/nginx/o/2019/02/28/11832332t1hc74d.jpg)
Eesti Filmi Instituudi kokku kutsutud komisjon otsustas napi häälteenamusega saata Ameerika Filmiakadeemia parima võõrkeelse filmi kategoorias kandideerima Tanel Toomi lavastatud ja kirjutatud draama «Tõde ja õigus». Lisaks läheb Eestit esmakordselt esindama ka dokumentaalfilm, seoses Ksenija Ohhapkina «Surematu» festivalivõiduga Karlovy Varys.
Komisjoni kuulusid filmiajakirjanik Hendrik Alla, näitleja ja režissöör Maria Avdjuško, produtsent Evelin Penttilä, levitaja Mati Sepping, filmikriitik ja PÖFF-i juht Tiina Lokk ning mullu Eestit esindanud filmi lavastaja Liina Triškina-Vanhatalo.
«Valikuprotsessi iseloomustas kindlasti kolme Eesti Vabariik 100 eriprogrammi raames toodetud mängufilmi osalemine,» ütles EFI juht Edith Sepp, kelle vedamisel valis sõltumatu komisjon võitja seitsme kandidaadi seast. «Tähelepanuväärne on aga see, et EV100 programm ei andnud selget eelist. Pigem oli märgiline, et kaudselt otsutas just rahvas, milline film peaks Eestit esindama. See tähendab, et mõjuvamaid argumente oli menu kodumaise publiku seas.»
Komisjoni hinnangul kinnitas «Tõde ja õigus» oma rekordiliste vaatajanumbritega, et antud film on meile oluline, kuna see puudutab. Nimelt oli juuli lõpu seisuga «Tõe ja õiguse» kinokülastuste arv 265 866, mis teeb filmist taasiseseisvunud Eesti enimvaadatud linateose.
Plussidena tõi komisjon esile veel hästi mugandatud stsenaariumi, milles pinge püsib, aga ka ilusat filmikeelt, piibellikke karaktereid ning head näitlejaansamblit. «Meeldis, et film oli emotsionaalselt laetud ja seda ei proovitud nalja või irooniaga komejandiks muuta,» seisis komisjoni otsuses. Seitsmest liikmest neli toetas «Tõde ja õigust» ja kolm «Skandinaavia vaikust».
Allfilmi toodetud «Tõde ja õigus» oli Tanel Toomi jaoks täispika mängufilmi lavastajadebüüt. «On suur au olla valitud esindama Eestit Tammsaare teosel põhineva filmiga. See on tunnustus kõikide filmitegijate panusele selle loo sündi – veelkord aitäh kõikidele,» ütles Toom.
Anton Hansen Tammsaare samanimelise romaanisarja esimese osa mugandatud filmiloos tuleb Vargamäe uuel ja järeleandmatul peremehel pidada võitlust raske töö, kiusliku naabri ja iseenda tõekspidamistega, et oma söötis ja vilets maa viljakaks muuta ning tõde ja õigus jumalast maha jäetud paigas jalule seada.
Filmi lavastaja ja stsenarist on Tanel Toom, tootjafirma Allfilm, produtsent Ivo Felt ja kaasprodutsent Armin Karu. Tegevprodutsent on Johanna Trass, operaator Rein Kotov, kunstnik Jaagup Roomet, helilooja Mihkel Zilmer ja monteerija Tambet Tasuja. Osades Priit Loog, Priit Võigemast, Maiken Schmidt, Simeoni Sundja, Ester Kuntu, jpt.
Sel aastal esitatakse Eestist esmakordselt Oscarile teinegi linateos, Ksenija Ohhapkina dokumentaalfilm «Surematu», mis on valminud Eesti-Läti koostööna. Filmi peatootja on dokumentaalfilmide tootjafirma Vesilind. «Surematu» võitis juulis Karlovy Vary rahvusvahelisel filmifestivalil dokumentaalfilmi peaauhinna ja see annab filmile õiguse ilma rahvusliku konkursita kandideerida Oscarile.
Venemaa Kaug-Põhja tööstuslinnas filmitud «Surematu» püüab mõista, mis ahvatleb inimesi vabatahtlikult maha salgama oma isiksust ja muutuma riiklikuks ressursiks. Kas inimene saab üldse olla vaba ühiskonnas, kus keerukad ja hämarad struktuurid kontrollivad nende mõttemaailma juba varasest lapsepõlvest?
Euroopa dokumentalistika ekspert Tue Steen Müller leiab, et «Surematu» mõtestab inimelu heli, pildi, montaaži ja selge seisukoha abil. «Harva kui mõni film nii täpselt kutsub sind maailma, mis on edasi antud sümbolitega ja episoodidega, mille voog on hirmutavalt ilus,» kirjutab Müller oma blogis.
«Surematu» produtsent Riho Västrik on filmi edu üle õnnelik. «Kõik on läinud väga kiiresti, esilinastus oli alles poolteist kuud tagasi, viimastel nädalatel suhtleme aktiivselt festivalidega ja nüüd siis ka Ameerika Filmiakadeemiaga. Nurisemine oleks kurjast,» ütles Västrik.
Dokumentaalfilmi «Surematu» režissöör on Ksenija Ohhapkina, operaatorid Aleksandr Demjanenko ja Artjom Ignatov, heliloojad Robert Jürjendal ja Arian Levin, produtsendid Riho Västrik Eestist ja Uldis Cekulis Lätist.