EKKMis avaneb Tallinna Fotokuu esimene näitus

Kultuuritoimetus
Copy
Jonathas de Andrade, kaader videost „O Peixe” (Kala), 2016. Kunstniku ning Galeria Vermelho (São Paulo) loal.
Jonathas de Andrade, kaader videost „O Peixe” (Kala), 2016. Kunstniku ning Galeria Vermelho (São Paulo) loal. Foto: reprod

6. septembril avaneb EKKMis Tallinna Fotokuu esimene näitus, milleks on «Kui ütled, et kuulume valgusesse, kuulume äikesesse». Näituse kuraator on Heidi Ballet, näitusel osalevad osalevad kunstnikud: Angela Anderson ja Angela Melitopoulos, Adam Avikainen, Cian Dayrit, Jonathas de Andrade, Bram Demunter, Silje Figenschou Thoresen, James T. Hong, Edith Karlson, Ana Mendieta, LaToya Ruby Frazier, Maarten Vanden Eynde ja Musasa, Ana Vaz ja Tristan Bera. Näitus jääb avatuks kuni 20. oktoobrini.

Tallinna Fotokuu kaasaegse kunsti biennaali rahvusvahelise avanäituse lähtepunktiks on küsimus, kuidas kliimakaose põhjustatud psühholoogilised reaktsioonid avaldavad poliitikale reaalset mõju. Näitus toob vaatajani fiktsionaalse uurimuse omamise ja kuulumise ideede kohta seoses maaga.

Lähikümnenditel on valdavalt soovitud end füüsilistest paikadest lahti siduda ja globaliseeruvasse maailma kuuluda, kliimakriis on aga konkreetsesse paika kuulumise idee jälle aktuaalseks muutnud. Nende ideede kõrvutamine annab võimaluse vaadelda, kuidas erinevad kujutised – maailmast, rahvusriigist, külast, perekonnast – mõjutavad seda, mille eest hoolitsemist inimene oma vastutusena tajub.

Näituse pealkiri on laenatud 1985. aasta Pat Benatari poplaulu „We belong” („Me kuulume”) sõnadest. Mõned kuud pärast seda, kui „We Belong” jõudis läänemaailma poppedetabelite tippu, kuulutas Mihhail Gorbatšov välja perestroika, pärast mida hakkasid eestlased avalikult Nõukogude Liitu kuulumise vastu meelt avaldama ning protestina alguse saanud keskkonnateadlik liikumine panustas olulisel määral ka Eesti iseseisvuse taastamisse. Lähtudes nii rahvusvahelistest kui kohalikest uurimustest, käsitleb näitus tõusuteel oleva rahvusluse ja keskkonnateemade vahelist suhet.

Abikuraator: Jorgina Stamogianni 

Kuraatorite assistent: Kaisa Maasik

Graafiline kujundus: Jaan Evart ja Ott Kagovere

Näitusekujundus: Kaisa Sööt

Näituse tiim: Laura Cemin, Henri Eek, Marten Esko, Dénes Farkas, Alver Linnamägi, Mihkel Maripuu, Taavi Suisalu, Johannes Säre, Mihkel Säre, Laura Toots  

Toetajad: Briti Nõukogu, Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Kuninglik Norra Saatkond, Tallinna Kultuuriamet, Rahvakultuuri Keskus  

Tänud: Linda Kaljundi, Kaarin Kivirähk, Rene Mäe, Sten Ojavee, Aap Tepper, Eesti Rahvusraamatukogu, Rahvusarhiivi filmiarhiiv

__________________

Heidi Ballet on Belgia päritolu Berliinis elav ja töötav Hiina uuringute taustaga kuraator. Oma kuraatoripraktikas tegeleb ta ookeanide kui eripäraste territooriumite uurimisega. 2018. aastal oli ta Belgia rannikul toimuva Beauforti triennaali kuraator. 2017. aastal oli Ballet koos Milena Hoegsbergiga Põhja-Norras toimunud kohaspetsiifilise Lofoteni biennaali (LIAF) pealkirjaga „I Taste the Future“ kaaskuraator, mille keskmes olid uued ökoloogiad. 2016. aastal kureeris ta näituseseeria „Our Ocean, Your Horizon“ Pariisis asuva Jeu de Paume’i Satellite’i programmi ja Bordeaux’s asuva CAPC muuseumi jaoks. Aastatel 2012–2015 töötas Ballet Taipei biennaali (2012) kuraatoriassistendina ning Berliinis Haus der Kulturen der Weltis (2013–2015). Enne Berliini kolimist oli ta aastatel 2008–2012 Jan Moti galerii juhataja. Ta on kirjutanud ajakirjadesse Mousse Magazine, Randian ja Art Papers.

EKKM on kunstnike ja kuraatorite juhitud isetekkeline mittetulunduslik kunstiasutus, mis tegutseb alates 2006. aasta lõpust algselt skvotitud pinnal Kultuurikatla ja Linnahalli kõrval – kunagise Tallinna Soojuselektrijaama abihoone ruumides. EKKMi tegevust toetavad Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital ja Foundation for Arts Initiatives.

Tallinna Fotokuu on omaalgatuslik rahvusvaheline kaasaegse kunsti biennaal, mis toimub käesoleval aastal viiendat korda 6. septembrist 3. novembrini. Tallinna Fotokuu võtab lähtepunktiks fotograafia ja kaamerakultuuriga seotud arengud ning keskendub kunsti seostele protsessidega kaasaegses ühiskonnas, majanduses ja poliitikas.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles