90ndad sulgevad peagi ukse. Sierra lahkub ruumist

Kultuuritoimetus
Copy
Ford Sierra ERMI näitusel «Ise tehtud Eesti».
Ford Sierra ERMI näitusel «Ise tehtud Eesti». Foto: Arp Karm / ERMi fotokogu

See näitus haarab endasse igaühe, kes tol ajal kaela kandis, ning pea igal sammul kipub vägisi üle huulte hõigatus: «Oh, mul on ju sellest asjast üks lugu rääkida!» Näitus «Ise tehtud Eesti», mis viib ajas tagasi 90. aastate argiellu, on avatud veel vaid 20. oktoobrini.

Näitus tuletab meelde, milliste küsimuste ees igaüks 1990ndatel seisis. Mõned küsimused olid suured, teised väiksemad. Mõned olid meeldivad, kuid paljud ka ebamugavad. Näiteks, kuidas olla noor ja ennast väljendada? Kuidas hankida Ford Sierra? Kuidas leida töökoht, kui sõjatehas on kinni pandud? Kuidas pääseda välismaale parema elu peale?

Näitusesaali keskel seisab 90ndate rahvaauto – Wunderbaumi-lõhnaline Ford Sierra, kuhu saab sisse istuda ja autoraadiot kruttides ajastumuusikat kuulata. Sealt edasi ootavad selga proovimist pöörastele aastatele omased rõivaesemed. Kui sobiv kostüüm on välja valitud, võib istuda arvuti taha ja proovida kätt arvutimängus Doom. Või hoopis teha jalad soojaks kummikeksus. Kuni tuleb aps.

Näitusesaali ekraanidel jooksevad telereklaamid ning seintel on ajaleheväljalõiked, mis toovad näole (nostalgilise) naeratuse. Mäletate, kuidas Kevadest tuntud tegelased soovitasid teleekraanil Hoiupanka? Kes aga oskab arvata, mida müüb ajalehekuulutusel soliidses, ent napilt põlvedeni ulatuvas punases kostüümis kaunis naisterahvas? Nägus neidis pakub diislikütust ja masuuti, ka suurtes kogustes! Millele aga viitab pikajuukseline meesterahvas, peas kaabu ja sõrmede vahel tossav sigaret, hõigates kirjakeeles «Ahoi! Seiklushimuline!»? Uskuge või mitte, ta kutsub teid trammijuhtide kursustele.

«Ise tehtud Eesti» sündis Eesti Rahva Muuseumi, Tartu Mänguasjamuuseumi, Eesti Vabaõhumuuseumi ja Eesti Maanteemuuseumi koostöös ning selle on kujundanud Eesti Kunstiakadeemia tudengid. Eesti 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud näitus on esitatud Eesti muuseumide aastaauhinna konkursile.

Juhtlõigus kõneleb Lauri Räpp, kes oma näituse- ja ajastukogemust jagab ERMi blogis.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles