Milleks meile «W»

Kerli Jõgi
, teatrikriitik
Copy
Teises vaatuses kohtub teatrijuht Murd (Aivar Tommingas) koristajaga (Ragne Pekarev), kes tuleb lavale juba esimeses vaatuses.
Teises vaatuses kohtub teatrijuht Murd (Aivar Tommingas) koristajaga (Ragne Pekarev), kes tuleb lavale juba esimeses vaatuses. Foto: Maris Savik/Vanemuine

Vanemuine tähistab juubelihooaega lavastusega «W», mis on kõike muud kui realistlik tagasivaade ajalukku. Tegevustiku lähtepunktiks on küll reaalsed sündmused ja inimesed, kuid nende lavale toomisel on rakendatud rohkem teravmeelset huumorit ja fantaasiat ning vähem taotletud ajaloolist täpsust.

Lavastus ei takerdu faktidesse ega püüagi tõele truu olla. Nii on lavastaja Ain Mäeots end justkui vabastanud kohusetundest mineviku ees ning selle võrra andnud rohkem vabadust mängule ja kujutlusvõimele. See ei tähenda, et ta oleks ajaloolise materjaliga lugupidamatult ümber käinud. Koomiline võttestik seab kahtluse alla ajaloolised tõsiasjad ja õpitud tõed ning näitab, et realism ei olegi tingimata vajalik rääkimaks lugu, mis võiks vaatajale korda minna.

Neli dramaturgi

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles