Hiinast, Eestist ja eestlastest Hiinas

, välispoliitika ekspert
Copy
Priit Rohtmets, Tiit Kuuskmäe ja Urmas Pappel, „Eesti ja Hiina suhete sünd“.
Priit Rohtmets, Tiit Kuuskmäe ja Urmas Pappel, „Eesti ja Hiina suhete sünd“. Foto: Raamat

Kas Hiina on oht liberaalsele maailmakorrale, küsiti hiljutisel Varssavi julgeolekufoorumil. Sellele küsimusele möödunud aasta detsembris trükivalgust näinud Priit Rohtmetsa, Tiit Kuuskmäe ja Urmas Pappeli ühistöö „Eesti ja Hiina suhete sünd“ ei vasta. Küll aga annab see võib-olla seni kõige põhjalikuma ülevaate kahe riigi suhete kujunemisest ja eestlaste tegemistest tollases Hiina Vabariigis.

Üht-teist on ju Hiinast varemgi kirjutatud, ka kahe ilmasõja vahel. Aga Hiina on eestlase jaoks ikka olnud midagi keerulist ja pisut arusaamatut, millest annavad tunnistust kasvõi meie kõnekeeles senini esinevad võrdlused „nagu hiina keel“ ja „Hiina ime“, ning enamik meist ei tea Hiina maailmavõimuks kujunemisest just ülearu palju.

Ja ega me pole ainsad. Kommenteerides keiser Qianlongi vastust kuningas George III-le, millega keiser lükkas tagasi Briti saadiku saatmise keiserlikku õukonda, kirjutas Bertrand Russell, et keegi ei mõista Hiinat seni, kuni see kiri tundub talle absurdsena (lk 26). Sest kiri polnud kindlasti mõeldud solvanguna, vaid lihtsalt peegeldas tollal end (maailma) keskmeks pidanud Hiina arusaama (veel 19. sajandi esikümnenditel andis Hiina kolmandiku maailma kogutoodangust; ka praegu nimetavad hiinlased oma riiki mitteametlikult Zhōngguó e Keskriik). Omaette küsimus on muidugi, kui palju on neid, kes mõistavad täielikult tänast Hiinat.

Oma arvukate illustratsioonide ja arhiivifotodega on kõnealune raamat märkimisväärne teatmeteos, mille puhul ei tuleks lasta ennast eksitada pealkirjast. Autorid on selle taha peitnud ka Hiina ajaloo ladusa kokkuvõtte 19. sajandist kuni Teise maailmasõjani ja suhetest naabritega ning lühiülevaate noore Eesti Vabariigi välispoliitika olulistest otsustest kahe sõja vahel. Aga erilist huvi pakub rohkete detailidega ülevaade 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses Hiina asunud eestlaste elust-olust. Eesti kogukonna tekkimisele ja tegemistele Hiinas on otseselt või kaudselt pühendatud üle poole raamatust. See on palju rohkem kui lihtsalt faktide rivi, pigem on see kaasakiskuv dokumentaaljutustus.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles