Aga võib-olla siiski on. Igal juhul pole ma kunagi söandanud kahe- kuni kaheksaliikmelist Kreatiivmootorit pidada mässumeelseks vastandiks raadiosõbralikule levimuusikale ega ka antipopi kalkuleeritud manifestiks.
Bändi maskott-frontmän on Roomet Jakapi, eraelus filosoofiadoktor ja Tartu Ülikooli vanemteadur, laval aga tõeline hullu teadlase stereotüüp. Kreatiivmootori suurim efekt ilmnebki nende kontsertidel ja vahel on neid peetud ka musikaalseks performance-kollektiiviks. Kreatiivmootorit esimest korda laval nähes on teatav šokk piletihinna sees, aga kindlasti on nende mitte ülemäära tihedad esinemised subkultuurilised nähtused, mida söandan ainult soojalt soovitada. Helikonservid ei anna alati päris adekvaatset muljet, kuigi on kahtlemata väärtus omaette. Vabaimprovisaator ja mentaal-masinist Jakapi kasutas kollektiivi eelmisel, sisult ja vormilt mõnevõrra tumedamat masti kauamängival „Algne sülg esitab“ (2016) arvutimanipulatsiooni irratsionaalset tehislikkust sõna otseses mõttes. Arvutiprogrammile söödeti nimelt sisse ports sõnu ja vaadati, mis välja tuleb. Ja mis välja tuli, söödeti omakorda bändi solistile Jakapile. Kui muusika hakkas võtma kõrvasõbralikke või kohati isegi suisa hitilikke vorme, astus bänd aega raiskamata vahele ja likvideeris selle korralageduse operatiivselt.
