Hästi päevitunud Päikese lapsed

Jelena Protassovat kehastav Maarja Johanna Mägi pälvis möödunud nädalavahetusel Voldemar Panso nimeline preemia. Foto: Laura Pählapuu

«Niisiis, mu sõber, vene revolutsioon on alanud, mille puhul ma sind siiralt ja tõemeeli õnnitlen. Tapetud, ah, ega nad sega, ajalugu võõbatakse uude värvi ainult verega,» kirjutas Maksim Gorki 9. jaanuaril 1905, päeval, mida hakati nimetama Veriseks pühapäevaks. Tol päeval avati tuli rahumeelsete meeleavaldajate pihta, kes olid välja tulnud kirikulippude ja tsaari portreedega.

Etenduses on rohkelt salajasi tsitaate, mis osutavad vene intelligentsi suhtumisele aina lähemale jõudvasse revolutsiooni (mille mürgiseid vilju nad juba õige pea üleliiagi maitsta said). Laura Pählapuu stsenograafia tuletab tahtmatult meelde Aleksandr Bloki «Sküüte»: punakaspruunide toonide barbaarne üleküllus, idamaiste mustritega vaibad katmas kogu lavaruumi – ühtaegu näide maitsetusest, sümbol väikekodanliku, tarbijaliku arusaama kohta rikkusest, ning sellise virvenduse tekitaja silmadesse, mis kuidagi ei luba näha elus peamist.