Fotod ja video ⟩ Postimehe aasta inimene on Tanel Toom

Postimees valis aasta inimeseks 2019 filmirežissöör Tanel Toomi.

Toom on Anton Hansen Tammsaare «Tõe ja õiguse» esimese osa põhjal valminud samanimelise filmi stsenarist ja režissöör. Film valmis stuudios Allfilm ning esilinastus 20. veebruaril 2019. aastal. Film on osa EV 100 filmiprogrammist ning valiti Ameerika filmiakadeemia parima välisfilmi auhinna eelvalikusse.

Auhind anti üle 21. jaanuaril kell 12 Postimehe toimetuses.

«See tuli mulle suure üllatusena, loomulikult ei osanud ma seda oodata,» kommenteeris Tanel Toom Postimehe aasta inimese tiitli saamist. «Igasugune tunnustus on tore, aga... kujutasin ette, et aasta inimeseks võiks saada mõni teadlane, kirurg või tuletõrjuja või keegi, kes teeb rohkem mingit päris asja või on ühiskonnale kasulikum.»

Tänavu andis Postimees aasta inimese auhinna üle 23. korda. «See traditsioon sai alguse 1997. aastal ja on meie jaoks meeldiv võimalus juhtida tähelepanu neile inimestele, kelle tegevusel on märkimisväärne mõju Eesti ühiskonnale ja inimestele,» ütles Postimehe peatoimetaja kohusetäitja Kalev Korv.

Tanel Toomile oli 2019. aasta töine ja täis üllatusi. «Ühtlasi oli see minu jaoks väga oluline aasta, sest sain valmis oma esimese täispika mängufilmi. Olen filmindusega seotud 17 aastat ja olen seda hetke kaua oodanud. Nüüd on see saabunud,» rõõmustas Toom.

«Lõppenud aasta oli Eestis eriliselt rikas filmiaasta, mida kroonis Tanel Toomi suurteos,» lausus Postimehe kultuuritoimetuse juht Heili Sibrits. «Toom mitte ainult ei andnud Krõõdale, Marile, Andresele ja Pearule nägu ja keha, vaid ka uue elu. Tänu filmile on meil nii Tammsaare «Tõde ja õigus» kui ka Tanel Toomi «Tõde ja õigus», neis on palju kattuvusi, aga ka erinevust ja just see rikastab meie kultuuri,» ütles Sibrits.

Postimehe filmitoimetaja Hendrik Alla nentis, et Tanel Toom on hakkama saanud fantastilise saavutusega: ta suutis raamatu põhjal, mille kohta on igal eestlasel oma ettekujutus, luua filmi, mis puudutas sadade tuhandete vaatajate südant. Kokku vaatas filmi Eestimaa kinodes 267 000 inimest ja veel 211 000 vaatas teleesilinastust 1. jaanuaril. Digilaenutust on filmi vaatamiseks kasutanud 18 000 inimest. See on vaieldamatult rekordtulemus – mitte ainult Eesti filmide puhul, vaid ületab kõik, mis maailma filmitoodangust sel sajandil meie kinodesse on jõudnud.

«Filmitoimetajana on mul eriti hea meel selle üle, et Postimehe aasta inimese auhinna ajaloos on see neljas kord, kui tunnustuse saab filmikunstiga seotud inimene,» lisas filmitoimetaja Alla.

Tanel Toom on õppinud Balti Filmi- ja Meediakoolis ning nimekas Euroopa filmikoolis National Film and Television School Inglismaal. Ta on kümne lühifilmi ja ühe täispika filmi autor. «Pihtimus» (2010) nomineeriti 2011. aastal parima lühifilmi Oscarile ja Ameerika filmiakadeemia tunnistas selle aasta varem parimaks tudengifilmiks. «Tõde ja õigus» on Toomi esimene täispikk mängufilm. Praegu on töös tema teine ulmefilm «Gateway 6».

Aasta inimese nimetamisega tunnustab Postimees väljapaistvaid inimesi, kelle teod lähevad ajalukku. Varem on Postimehe aasta inimese auhinna saanud:

1997 – Ardo Hansson – börsikriisi üks väheseid ettenägijaid

1998 – Linnar Viik – infotehnoloogia asjatundja ning analüütik

1999 – Andres Metspalu – üks Geenivaramu projekti algatajaid

2000 – Ilmar Petersen – Elcoteq Tallinna juhatuse esimees, kõrgtehnoloogiafirma looja

2001 – Ivar Must – Eurovisiooni lauluvõistluse võitnud laulu «Everybody» helilooja

2002 – Andrus Veerpalu – suusatamise olümpiavõitja

aasta tegu – pensioni II sammas

aasta meeskond – filmi «Nimed marmortahvlil» tegijad

2003 – Alar Sikk – vallutas maailma kõrgeima mäetipu Mount Everesti

2004 – Eesti sõdur Iraagis – tunnustus Eesti elukutselise sõduri vaprusele ja kamraadlikkusele

2005 – Tarmo Soomere – jaanuaritormiga kaasnenud üleujutuste ennustaja

2006 – filmi «Leiutajateküla Lotte» tegijad

2007 – Marina Kaljurand – Eesti Vabariigi suursaadik Moskvas

2008 – Gerd Kanter – kettaheite olümpiavõitja

2009 – Sofi Oksanen – Eesti ajaloo ja eestluse selgitaja

2010 – Tanel Laisaar, kopsuarst, kes juhtis Eesti esimest kopsusiirdamist

2011 – Anne Sulling ja Hannu Lamp, Eesti kasutamata CO2 saastekvoodi müügi korraldamise eest

2012 – Urmas Dresen, visionäär ja Lennusadama rajaja

2013 – Mart Noorma, tudengisatelliidi EstCube-1 projektijuht

2014 – Hirvo Surva, 26. üldlaulupeo kunstiline juht

2015 – Ivo Felt, filmiprodutsent

2016 – Tõnis Lukas, panuse eest Eesti Rahva Muuseumi uue hoone valmimisse

2017 – Asko Lõhmus, võttis osa 2017. aasta metsandusteemalisest arutelust

2018 – kommunismiohvrite memoriaali autorid Kalle Vellevoog, Jaan Tiidemann, Tiiu Truus, Kirke Kangro ja Lidia Zarudnaja