Tallinna Linnamuuseumi töötajad ei ole nõus jätkama Tallinna kultuuriameti juhi juhtimisvõtetega

Tallinna Linnamuuseum. Foto: Google StreetView

Tallinna linnavalitsus tegi tänasel istungil otsuse ametist vabastada Tallinna Linnamuuseumi juht Triin Siiner ja kuulutada välja avalik konkurss uue direktori leidmiseks.

Tallinna Linnamuuseum annab teada, et etteheited, mille põhjal Tallinna linnavalitsus selle otsuse tegi, põhinevad valdavalt valeväidetel.

Muuseumi töötajad ei ole nõus sellise avalikkuse eksitamisega ning nõuavad lugupidavat suhtumist oma direktorisse, töösse ning kõikidesse kolleegidesse.

Vahetult enne linnavalitsuse ootamatut otsust 28. jaanuaril edastasid Tallinna Linnamuuseumi töötajad kirja Tallinna linnapeale Mihhail Kõlvartile seoses koostöö puudumisega Tallinna Kultuuriametiga. Kirjale on alla kirjutanud 53 Tallinna Linnamuuseumi töötajat, mis on rohkem kui pool kollektiivist.

Tallinna Linnamuuseumi töötajad on hinnanud senise direktori Triin Siineri kaasavat ja motiveerivat juhtimisstiili ning selget visiooni muuseumi arengus ning toetavad endiselt direktori  jätkamist ega ole nõus tema vabastamise ega linnavalitsuse põhjendustega.

Töötajate kommentaarid Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsevi kirjale, mis saadeti muuseumi personalijuhile edastamiseks muuseumi töötajatele teavitusega direktori vabastamisest.

Väiteid kommenteerivad muuseumi haldusjuht Lennart Kumm, teadusdirektor Pia Ehasalu, Kalamaja muuseumi juhataja Kristi Paatsi, finantsjuht Merle Petersoo, haridustöö juht Jelena Tšekulajeva, arendusjuht Reti Meema ja personalijuht Elen Tisler.

VÄIDE: Linnamuuseumi enda meeskonna väljatöötatud ning linna 2019–2023 eelarvestrateegiasse kavandatud dominiiklaste kloostri arengukontseptsioon ei ole edasi liikunud, see oleks justkui unustatud.

VASTUS: Dominiiklaste kloostri arengutega seoses teostati eskiisprojekt eurorahade taotlemiseks. Kuna kloostri projekt eurorahasid ei saanud, kohtusime 15. märtsil 2018 Tallinna Kesklinna valitsuses linnaosavanema ning Kesklinna vaba aja keskuse juhiga. Jõudsime koos arusaamisele, et kloostri era- ning linnaomandi segane olukord ning rahapuudus ei lase projektiga aktiivselt edasi liikuda. Koos kesklinna valitsuse töötajatega otsustasime ühiselt edasi arendada kloostri kultuuritegevust Katariina Kultuurikonvendi nime all, kui on selgunud linnapoolsed hoone renoveerimisplaanid.

VÄIDE: Juba 2018. aasta septembri alguses läks linna jaoks ootamatult kinni lastemuuseum Kotzebue tänaval, järgnes lubadus luua Kalamaja kogukonna muuseum, mis ei ole siiani avamiseni jõudnud, mille avamiskuupäeva keegi ei tea ja mille uut kontseptsiooni ei ole linnavalitsusele tutvustatud, kui see kontseptsioon peaks olemas olema.

VASTUS: Linnamuuseum alustas halvas seisus hoone renoveerimist juba eelmise direktori ametiajal ning muuseumi kogude ümberkolimist avariiohtlikult keldrikorruselt teostati 2019 suvel. Kultuuriameti kinnitusel kasutasime Vene 17 katuse renoveerimiseks saadud raha hoone fassaadi remondiks. Väliremont (ehitustolm, tellingud jne) oli põhjus, miks sulgesime hoone külastajatele ja võtsime maha ka hoones olnud ekspositsiooni. Hoone fassaadiremont lõppes 2018. aasta lõpus. Alates 2019. aasta märtsist on muuseumi struktuuris kinnitatud filiaalina Kalamaja muuseum. Alates sellest ajast oleme tegelenud uue ekspositsiooni projekteerimise ja hoone põhiprojektiga, et valmistada ette ehitushanget. Hoone ekspositsiooni valmimisaeg on september 2020. Siis avame ka hoone uuesti külastajatele.

Muuseum on kogu vahepealse aja arendanud  muuseumi sisu, sest piirkonna kogukond ning Eesti üldsus on andnud sellele projektile oma heakskiidu ja tunnustuse. 2019 aastal sai Kalamaja muuseum kultuuriministeeriumi poolt aasta kogukonna sõbra tiitli. Selle rajamise idee on ka heaks kiitnud Põhja-Tallinna linnaosavanemad.

Tallinna Linnamuuseum on teavitanud ettenähtud korras kõikidest töödest kultuuriametit, kelle kinnituseta poleks vastavad tööd olnud üldse võimalikud.

VÄIDE: Raekoja plats 12, millest oleks pidanud saama keskaegse linnakodaniku elamu külastuskeskus, on praeguseks muinsuskaitseosakonnale tagasi antud, sest sisulisi tegevusi selle hoone linnakodaniku majaks kujundamisega ei kaasnenud.

VASTUS: Raekoja plats 12 maja sisulised tegevused ei saanud alata, sest muinsuskaitseosakonna juhi Boris Duboviku ja kultuuriameti juhi Aini Härmi vahelise konflikti ajal ja edasi töötasid majas muinsuskaitse osakonna töötajad. Sisekujundusprojektide eest tasus kultuuriamet kahele erinevale sisekujundajale, seega oli projekti eestvedajaks siiski Tallinna Kultuuriamet. Tallinna Linnamuuseumil ei olnud võimalik selles olukorras arendada muuseumi ekspositsiooni. Püsiekspositsiooni loomiseks ei olnud eraldatud ka investeeringut.

VÄIDE: Jaani Seegi galerii ootab pikemat aega rakendust, see tähendab linnarahvale avamist, kuid siingi ei olnud näha arenguid. Ka Vene muuseumi arendus ei ole sugugi edasi liikunud.

VASTUS: Jaani Seek oli suletud ohtliku olukorra tõttu Maakri tänava naaberhoone ehituse ajal. Ehituse valmimise järel alustasime kultuuriametiga koostöös rentniku leidmist hoonesse, et ruum ei seisaks tühjana. Muuseum ei tegutse selles hoones juba alates 2007. aastast. Ekspositsiooni taasavamine vajab täiendavaid investeeringuid, sest keskküttesüsteemi peab välja vahetama. Kuna hoone on arendaja poolt antud linna kasutusse, siis on olnud kultuuriameti kohustus leida sellele hoonele kasutus. Kultuuriamet soovis ruumi rentida skulptor Tauno Kangrole, huviline siiski loobus.

VÄIDE: …Linnamuuseumilt oodatud arendustegevused, muuseumi jaoks eelduslik teadustöö ja koostöö teiste asutustega ning juhtimise kvaliteet ei ole olnud kooskõlas ühe Euroopa pealinna olulisemale muuseumile seatud ootuste ning võtmerolliga.

VASTUS: Muuseumi teadustöö on viimastel aastatel olnud väga edukas, kahe aasta jooksul on välja antud kaheksa publikatsiooni, sh muuseumi juubeliraamat ning muuseumi teadusartiklite kogumik, algatatud Tallinna Varamu sari, mille käigus on ilmunud juba kaks raamatut. Muuseumi näituste publikuprogramme täiendavad loengusarjad oma ala tippteadlastelt. 2019. aastal tähistas Tallinna Linnamuuseum koostöös mitme partneriga Tallinn 800 teema-aastat, sellega seoses korraldas muuseum rahvusvahelise ajalookonverentsi «Läänemereäärsed linnad 13. sajandil». Muuseumi töötajad on esinenud rahvusvahelistel konverentsidel ettekannetega ning kirjutanud artikleid kogumikesse.

Tallinna Linnamuuseumi poolt rõhutame, et Tallinna Linnamuuseum on teavitanud ettenähtud korras kõikidest töödest kultuuriametit, kelle kinnituseta poleks vastavad tööd olnud üldse võimalikud.

Tallinna Linnamuuseumi töötajad loodavad, et Tallinna juhtidel ja avalikkusel on niipalju kainet meelt, et taastada linnasüsteemis läbipaistev ja aus juhtimiskultuur.