vaata ⟩ Curly Strings avaldas liigutava muusikavideo

Kultuuritoimetus
Copy
Eeva Talsi ja ansambli Curly Strings uusim laul «Mind nad kätte ei saa» on varasematest tublisti isiklikum ning kajastab märtsiküüditamise päeval juhtunut.
Eeva Talsi ja ansambli Curly Strings uusim laul «Mind nad kätte ei saa» on varasematest tublisti isiklikum ning kajastab märtsiküüditamise päeval juhtunut. Foto: Sille Annuk

Curly Strings andis täna, märtsiküüditamise aastapäeval välja uue südanthaarava loo “Mind nad kätte ei saa”, millele valmis ka muusikavideo. Ansambel pühendab laulu neile, kes 1949. aasta märtsiküüditamise läbi oma kodu või lähedase inimese kaotasid. Meloodia autor on Eeva Talsi ning sõnade autorid Kristiina Ehin ja Ly Seppel Ehin. Video režissööriks on Johannes Magnus Aule. Singel anti välja Made In Baltics (Sony Music) plaadifirma alt.

“Mind nad kätte ei saa” räägib tõestisündinud loo noorest mehest, kes imekombel pääseb 1949. aasta märtsiküüditamisest Siberisse. “Ta läheb varahommikul hobusega veskile teadmata, et samal ajal viiakse ära tema ema ja vend. Tagasiteel saab ta naabrimehelt hoiatuse, et sõdurid ootavad teda kodus. Noormees ütleb oma kallile hobusele hüvasti ning põgeneb ise üle rabade,” räägib solist Eeva Talsi loo taustast. See noormees oli Eeva vanaisa Aksel Herbert Lindal. 

“Minu vanaisa Aksel ja Kristiina Ehini vanaema olid õde ja vend, seega saime edasi anda killukese perekonna pärimusest. Tänu laulu loomisprotsessile sain natukene aimu, milliste raskustega pidid silmitsi seisma meie vanavanemad ja kui vaprad nad olid. Ma olen väga rõõmus, et saime loole ka imelise muusikavideo tänu Allfilmi andekale meeskonnale, eesotsas režisöör Johannes Magnus Aule, kunstnik Fey Piir, operaator Gunnar Laal ning produtsent Kristofer Piir. Aitäh ka Eesti Mälu Instituudile ja Tartu Linnavalitsusele, kes toetasid muusikavideo väljaandmist”, räägib Eeva.

Režissöör Johannes Magnus Aule nendib, et sündmused, mis eelmise sajandi märtsis aset leidsid, ei ole talle võõrad. Aule suguvõsa on üheskoos talletanud esivanemate lood, mida põlvest põlve edasi kantakse. “Minu jaoks on selle loo keskseks tuumaks idülli purunemine läbi võõra käe. Jäävad vaid mälestused, mis kannavad läbi elu, hoiavad visana ja loovad uut tulevikku, kus taas luua rõõmu, mida kord pere keskel tunnetatud. Muusikavideo kõrvutab kahte äärmust, kus mälestuse idüll alistab kurjuse,” räägib noor režissöör.

Täna on küüditamise mälestuspäev ning selle päevaga seotud vabakonnad kutsuvad üles süütama küüditatute mälestuseks oma koduaknal küünla. Sotsiaalvõrgustike kasutajatel palutakse postitada küünla süütamisest pildid ning lisada postitusele märksõna #Mäletame. Märksõna võimaldab liita kõik sellised pildid ühte voogu ja inimesi sümboolselt ühendada, asendades nii eriolukorrast tulenevalt tühistatud mälestusüritusi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles