Rahvamuuseum hoiab au sees kaameratööd

Raimu Hanson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Et kaameramees Johannes Pääsuke ei saanud oma näituse avamisel väga mõjuvatel isiklikel põhjustel osaleda, siis tuli tema ametivenna Maido Madissoni kaamera ja Priit Rajalo mikrofoni ette ERMi direktor Krista Aru.
Et kaameramees Johannes Pääsuke ei saanud oma näituse avamisel väga mõjuvatel isiklikel põhjustel osaleda, siis tuli tema ametivenna Maido Madissoni kaamera ja Priit Rajalo mikrofoni ette ERMi direktor Krista Aru. Foto: Margus Ansu

Eesti Rahva Muuseum on talletanud Eesti elanike elu ja tegevust kõige muu kõrval liikumatute ja liikuvate piltidena, mille puhul oli väga suureks abiks ka Eesti fil­minduse esimene pääsuke Johannes Pääsuke.

Nõnda oligi üsna loomulik, et Eesti filmi 100. aastapäeva avaüritus Tartus oli ERMi näitusemajas. Saali seintel ootasid vaatajaid Pääsukese fotod sajandialguse rännakutelt, aga ka ekraan, millel elustusid sama mehe filmikaadrid setudest, kaunitest paikadest ja muust.

Kui rändnäitust «Pääsuke rändab, kogub ja hoiab» reedel avama kogunenud rahvamurd sisenes saali, võttis neid vastu tummfilmiajastu laadis klaverimäng. Viljandi kultuuriakadeemia õppejõud Marge Loik esitas ragtime’isid ja muud muusikat.

ERMi direktoril Krista Arul oli rõõm märkida, et Pääsuke oli ERMi töötaja. Paljudes kohtades mitmel pool Eestis käis too noormees nii, et kaasas olid ühtaegu fotoaparaat ja filmikaamera. Sellest koostööst on ERMi kogus talletatud üle tuhande foto.

Viimaseks Pääsukese suuremaks tööks ERMi päevapiltnikuna jäi Tartu pildistamine 20. aprillist 18. juulini 1914. Need 446 fotot annavad põhjaliku ülevaate ehitistest, eriti kesklinna, Karlova, Tähtvere ja Supilinna majadest. (Mõnda neist saab vaadata 31. maini väljapanekul Tartu maavalitsuses.)

Pääsukese rajatud alusele oli muuseumis võimalik üles ehitada korralik etnograafiline filmindus.

«Aleksei Petersoni eestvedamisel tehti nõukogude aastail siin ainsana Nõukogude Liidus etnograafilist filmi,» ütles Aru. «ERMi üks selle aasta ülesandeid on hakata kokku koguma ja digiteerima nõukogudeaegseid amatöörfilme.»

Muuseumi katuse all tuleb märtsis üheksas Maailmafilm. See festival on Aru sõnul sündinud soovist tugevdada ERMis audiovisuaalset suunda. «Nüüd­seks oleme kasvanud antropoloogilise filmi keskusena üle maailma tuntuks,» lisas ta.

Pääsukese rännakuid on sajand vana päeviku järgi mitmel aastal järginud – muide, oma puhkuse ajast – muuseumi peaarhivaar Tiina Tael ja teadur-kuraator Piret Õunapuu. See kõik on üles tähendatud veebilehel jalgsieestimaal.blogspot.com. Tänavu matkavad nad Saaremaal. Hiljem on oodata näitust ja raamatut.

ERM alustab amatöörfilmide kogumist
• ERM ootab oma kogudesse amatöörfilme Eesti NSV argielust.
• Oodatud on 8 mm, 16 mm ja 35 mm originaalfilmid, mis kajastavad peresündmusi ja seltskondlikke üritusi.
• Koos filmiga oodatakse kokkuvõtet filmi kohta, mis sisaldaks aega, kohta ja sündmuse kirjeldust ning filmija andmeid.
• Teavet jagavad audiovisuaalse kogu arhivaar Gerd Raassalu (tel 735 0404) ning filmi- ja videostuudio juhataja Maido Selgmäe (tel 735 0437).

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles