LUKAS SELGITAB ⟩ Kuidas jagatakse kultuuris riigi rahalist abi
28. aprill 2020, 09:01
/nginx/o/2020/04/27/13074100t1hbc1b.jpg)
Kultuuri- ja spordivaldkonna toetusprogramm kokku on 25 miljonit eurot. «Püüdsime katta võimalikult palju kultuurivaldkondi,» ütleb kultuuriminister Tõnis Lukas, kes loodab, et juba sel nädalal hakatakse taotlusi vastu võtma. «Kõigil on aega seitse päeva taotluse esitamiseks, ministeerium võtab menetlemiseks samuti seitse päeva ning mai keskpaigast võiksid toimuda esimesed väljamaksed,» arvab Lukas.
Kõigepealt riigi kohustused
Ent juba jagatakse vabakutseliste loovisikute toetusi vastavalt loovisikute ja loomeliitude seadusele, koos 4,2 miljoni euro suuruse lisarahaga on selles meetmes kokku 5,6 miljonit. «Neid avaldusi juba rahuldatakse,» nendib Lukas.
Kuigi ministeeriumis on teada, mis valdkond kui palju toetusraha võiks saada, siis täpsed summad olenevad ministri kinnitusel taotluste hulgast, küsitavatest summadest ning ka sellest, mis ajani valitsuse seatud kitsendused kestavad.
Näiteks kui esialgses plaanis on filminduse teotuseks määratud 600 000 eurot, siis esmaspäeval oli Lukas Postimehega vesteldes kindel, et see summa tõuseb. «Ainuüksi kinodele võiks olla toetussumma kuni miljon.»
«Võin öelda, et septembrini rahvusvahelisi suurüritusi ei ole mõtet planeerida, nii rahvusvahelise publiku kui ka esinejatega,» ütleb Lukas.
Lukas nendib, et nad soovivad toetada kõiki võrdselt, olenemata kultuuriasutuse omandivormist. «Riigil on kohustus ja vastutus, et kultuuripilt oleks mitmekesine, aga näiteks filmisektoris on suur osa firmasid eraettevõtted ja seega pole riigil sellises mahus otsest institutsionaalselt vastust töötajate või tegevuste ees, nagu meil on muuseumite ees,» selgitab Lukas, miks mõne kultuurisektori summa on teistest mitmeid kordi suurem.
«Riik kõigepealt katab ikka oma kohustused,» täpsustab minister. Mis siis tähendabki, et näiteks teatritele eraldatud neljast miljonist jääb eraomanduses olevatele etendusasutusele üks miljon. Ent sellest miljonist võivad oma osa küsida kõik erateatrid.
Nii muuseumite kui ka teatrite puhul on eesmärk kompenseerida saamata jäänud omatulust mingi kindel protsent. «Milline see saab olema, see sõltub täna (esmaspäeval) valitsuses vastu võetavast otsusest kui pikana eriolukorda arvestatakse, kas sinna alla läheb märts, aprill ja mai või pikem periood. Kui me seda teame, siis saame vaadata, kui palju raha on ja siis vastavalt jagada, näiteks 50 protsenti saamata jäänud omatulust, millega nad on arvestanud. Soovime toetada kõiki võrsetel alustel.»
Millal saab teatrisse?
Keerulisem on aga muusikavaldkonnaga, sest seal on korraldajate vikerkaar ja ürituste varieeruvus eriti lai. Kontserdikorraldajatele lisaks avatakse toetusvoor aga ka näiteks helistuudiotele või ka valgustusfirmadele. «Nendeta ei jõuaks muusika publikuni. Komisjonil tuleb kõvasti kaaluda, kellele mis summas tuleb toetust anda.»
Maikuus ei tasu loota, et Eestis saaks minna mõnele kontserdile või etendusele. «Juulis ja augustis võime kaaluda vabaõhuürituste toimumist, ent sisetingimustes ei alga etendus- ja kontserditegevus enne sügist. Ka kinosaalide avanemine jääb sügiseks, aga see ei tähenda, et uksi ei võiks avada vabaõhukinod või autokinod.»
Kas suurürituste rahvaarvu piiriks saab 500 või 1000, ei soovinud minister spekuleerida, sest see arv oleneb terviseameti soovitustest ja ka naaberriikide käitumisest. «Võin öelda, et septembrini rahvusvahelisi suurüritusi ei ole mõtet planeerida, nii rahvusvahelise publiku kui ka esinejatega,» ütleb Lukas.
«Välismaa esinejatega arvestada lihtsalt ei saa, me ei tea, milline saab olema riikidevaheline lennuliiklus või piiride avatus, me ei saa võtta praegu nende esinejate ööbimiste ja piletite eest vastutust,» põhjendab minister, miks ta soovitab suvel panustada ja orienteeruda Eesti artistidele. «See on lihtsalt turvalisem.»
Küsimusele, kas riigiga seotud kultuuriasutuste töötajad võiksid karta töökoormuse vähendamisest tingitud palgakorrigeerimist, vastas minister nii: «Me loodame, et asutuste ja organisatsioonide juhid leiavad organisatsioonistrateegia, mis arvestab muutunud olusid, näiteks ma tean, et muuseumide puhul on osa personalist pandud arhiivi digiteerima, inimesed on ümber õpetatud jne. Saab ju tegeleda järgmiste loominguetappide ettevalmistamise protsessidega. Loomingulise potentsiaali hoidmiseks me ei vähenda riigieelarvelisi eraldisi, et Eesti kultuur väljuks kriisist sama tugevalt, kui ta sinna sisenes. See on praegune taktika, me ei soovi, et loomeinimesed peaks minema teistesse valdkondadesse, lahkuma teatrist või panema kinni oma disainibüroo. Eesti kultuur ei tohi jääda vaesemaks. Püüame hoida oma inimesi.»
Kui kitsendused jätkuvad sügiseni, siis tuleb Lukase kinnitusel päevakorda täiendav abipakett. «Aga milline saab seal olema kultuuri osakaal, seda ei tea täna mitte keegi. Ma usun, et esimene pakett annab võimaluse kultuuril ellu jääda ja väljuda kriisist sama tugevana. Mida pikem on periood, seda rohkem saavad organisatsioonid ise planeerida, esialgu tulid ju kahjud väga suured, sest kulutused olid juba tehtud. Ära jäänud üritustele kulutusi lihtsalt ei tehta ja selle võrra võib-olla pole see täiendav pakett kultuurile täpselt samasugune.»