Kultuurisoovitused

Lahkunud on kunstnik Maret Olvet

Mare Olvet

FOTO: Eesti Kunstnike Liit

Lahkunud on Eesti Kunstnike Liidu liige, graafikakunstnik Maret Olvet (13. XI 1930 – 14. VI 2020). Maret Olveti ärasaatmine leiab aset 18. juunil kell 15 Tallinna Jaani kirikus.

Maret Olvet (sündinud Helgi Maret Jensen) sündis 1930. aastal Tartus, tema isa oli Eesti Vabariigi ohvitser Vallo Olvet (sündinud Voldemar Adolf Jensen), kelle traagilisest eluteest on inspireeritud ka Olveti graafikasari «Minu isa lugu», Olveti isa küüditati 14. juunil 1941. 

Pärast Miina Härma Gümnaasiumi lõpetamist (toonane Tartu 2. Keskkool) asus Olvet õppima Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti (ERKI), mille ta lõpetas 1955. aastal graafika erialal raamatukujundaja diplomiga. Maret Olvetit soosis ja soovitas graafikakunsti õppima minema tema õpetaja Vanda Juhansoo, kellega jätkus neil soe sõprussuhe veel pikalt edaspidigi. ERKI-sse asus ta õppima väga tagasihoidlikes sõjajärgsetes tingimustes.

Alates 1968. aastast tegutses Maret Olvet vabagraafikuna, tema meelis tehnikateks olid litograafia ja söövitus, 2000. aastast serigraafia ja kõrgtrükk. Olvet on tegutsenud illustraatori ning graafilise kujundajana, ta on kujundanud mitmeid raamatuid, heliplaate ja rinnamärke. Samuti on Olvet töötanud ERKI joonistuskateedri vanemõpetajana, Eesti Televisiooni peakunstnikuna ja Kaubanduspalati reklaamiosakonna juhatajana. Maret Olvet esines aktiivselt näitustel, seda nii Eestis kui ka välismaal, eriti sagedaselt toimusid näitused Soomes. Maret Olvet oli Soome eksliibriseühingu auliige, pika kunstnikukarjääri jooksul on ta loonud kokku 260 eksliibrist. Lisaks eksliibristele on palju tunnustust pälvinud ka Olveti 1970. aastatel valminud plakatid.

Maret Olvet oli alates 1959. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige, tema teoseid on Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi kogudes, Eesti Rahvusraamatukogus, Pärnu Linnamuuseumis, Tretjakovi galeriis Moskvas, Atheneumi Muuseumis Helsinkis ja Göteborgi Kunstimuuseumis Rootsis. Tema loomingust on ilmunud mitmeid trükiseid ning samuti leidub tema töid arvukates albumites. Aastast 2011 oli ta Eesti Vabagraafikute Ühenduse auliige, aastal 2015 pärjas ühendus teda ka aasta graafiku tiitliga. Maret Olveti abikaasa on kunstnik Lev Vassiljev, abikaasaga olid nad teineteisele loomingulises töös väga toetavad ja tegid mitmeid koostööprojekte.

Maret Olveti pikka loominguteed iseloomustab pidev muutumine, otsimine ja katsetamine. 1990. aastatel jõudis Olvet oma praeguse vormikeeleni, mille iseloomulikud abstraktsed ja värvilised kujundid on ühtlasi dialoogis 20. sajandi avangardkunstiga. Olveti loomingu läbivaks jooneks on sümbolid, seda nii teostes kui ka pealkirjades, mis lisavad tema loomingule iseseisva tähenduskihi. Olveti graafika on tundlik, mõtlev ja sügavale vaatav, sisult ja vormilt märgiline.

Tema graafilised lehed on täna nähtaval Kunstihoones EKL 20. Kevadnäitusel. Maret Olveti abstraktsed suureformaadilised ja kirkad teosed on ikka olnud pärisosaks suurtel ühisnäitustel. Tema käekiri, kompositsioonimängud geomeetriliste kujunditega ning mitmetähenduslikud pealkirjad on olnud aastakümneid tuttavad kõigile graafikakunsti austajatele. Maret Olvet oli noorusliku ja erksa isiksusena alati aktiivselt osalemas Eesti Vabagraafikute üritustel ja koosviibimistel.

Käesoleval aasta novembris oleks Maret Olvet seoses 90. juubeliga avanud Vabaduse galeriis isiknäituse „Metsamüüdid“. Juubelinäituseks on koostamisel näituse kataloog, mille valmimist Maret Olvet väga ootas. Kohtumised ja pikad kunstnikuvestlused nooremate kunstnikega olid ääretult inspireerivad, tema mõtisklused looduse-, kunsti- ja elu teemadel olid väga teravad, täpsed ja tabavad. Maret Olvet tundis suurt muret metsade koosluse kadumise pärast, ta lapsepõlve metsad Lõuna-Eestis olid sügavrohelised, see sama roheline kumab vastu ka tema uusimas, sellel aastal lõpetatud sarjas „Metsa müüt“.

Tagasi üles