Ajaloomuuseum muutis suure osa arhiivikogudest digitaalseks

Cyrillus Kreegi kiri Peeter Südale, 22. mai 1920. ETMM _ 9916 M 1:1/40:13. Foto: Eesti Rahvusarhiiv

Rahvusarhiivi juhitud projekti «Dokumendipärandi digiteerimine: jäägem eestlasteks, aga saagem ka eurooplasteks (1860–1920)» raames digiteeriti nii ajaloomuuseumi kui ka teatri- ja muusikamuuseumi kogusid.

Eesti Ajaloomuuseumi dokumentaalmaterjalide kogust digiti 103 arhiivifondi materjali ehk ligi 150 000 digikaadrit. Need sisaldavad mõisate kirjakogudes ning perekonnafondides olevaid materjale. Fondid moodustavad dokumentaalmaterjalide kogu olulisema osa ning puudutavad peamiselt endise Eestimaa kubermangu mõisaid ja perekondi.

«Kirjakogude ja perekonnafondide materjalid on väga huvitavad ning sisaldavad materjale näiteks mõisate ostu-müügi dokumentidest vakuraamatuteni ja personaalsest kirjavahetusest baltisaksa genealoogiani,» sõnab muuseumi arhivaar Milan Pening. Ajaloohuvilised saavad tutvuda nende materjalidega ka rahvusarhiivi veebikeskkonnas Saaga.

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi kogust digiteeriti nelja teatritegelase Theodor Altermanni, Heino Vaksi, Paul Pinna, Aleksander Trilljärve isikukogu ning helilooja ja organisti Peeter Süda isikukogu – ühtekokku 5916 arhiivkogu museaali, mis moodustasid ligi 30 000 digikujutist.

«Nende tegelaste kogud on uurijate poolt väga nõutud, kuna sisaldavad materjale nii töö- kui ka loometegevusest ja kirjavahetust teiste loomeinimestega,» ütles muuseumi peavarahoidja Ann Aaresild.

Kõik digifondid on olemas muuseumide infosüsteemis MuIS.