Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

AJA AUK ⟩ Oo, sport, sa oled ilus!

Tokyo Olympiad FOTO: Plaadi Kaas

Tokyos algavad taas olümpiamängud. Kuna pealtvaatajaid mängudele ei lubata, võiks see olla ju kinematograafiliselt soodus keskkond. Näiteks kasvõi maadlusvõistlused, kus heited matile kajavad saalis plaks ja plaks, seda tunnistamas ainult kohtunik, vile suus, ja mati kõrval röökiv dressides treener. Sellest võiks saada rammusa kujundi.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Esimest korda toimusid olümpiamängud Tokyos 1964 ja sellest korrast valmis režissöör Kon Ichikawa juhatusel ka olümpiafilm «Tokyo Olümpiaad» (1965), mida peetakse olümpiafilmide kategoorias üheks parimaks, kui mitte üldse parimaks. Olümpiafilmi tehti esimest korda 1912 Stockholmi olümpiamängudel. Ichikawa filmi kõrval on tuntumateks kindlasti Leni Riefenstahli aarialik-antiikset ilu­ideaali pühitsev «Olümpia» (1936) Berliini olümpiast, aga ka kaheksa režissööri temaatilistest lühifilmidest kokku pandud traagilisi Mün­cheni mänge dokumenteeriv «Visions of Eight» (1973). Seda lavastasid teiste hulgas Miloš Forman, «Bonnie ja Clyde’iga» kuulsaks saanud Arthur Penn, kuid ka toosama Kon Ichikawa. Olgu veel öeldud, et Sapporo taliolümpiamängude (1972) filmi tegi oluline jaapani uue laine režissöör Masahiro Shinoda, kelle tuntuimast tööst «Kalbe lill» (1964) oleme «Aja augu» loos «Baudelaire – glamuurne gooti punk» põgusalt rääkinud.

Jaapan oli saanud endale olümpiamängud ja nagu olümpiamängudega enamasti, kasutati seda ka rahvusvaheliseks kommunikatsiooniks. Näitamaks, et toimib miski, mida on nimetatud Jaapani majandusimeks ehk siis pärast II maailmasõda alanud kiire majanduskasv, mis kestis 90ndate alguseni. Jaapanist kujunes sellel ajal kõrgtehnoloogilise ühiskonna võrdkuju, mille poole vaatasid inspiratsiooniotsingul paljud, keda köitis elektrooniline, uus, värviline, gravitatsiooni eirav jne. Meil läheb hästi, meie linnad kasvavad, nagu ehitaksid neid nähtamatud robotid ja meie kiirused on omandanud hoopis teistsuguse kuju, tahtsid need olümpiamängud ka öelda. Me ei taha enam mäletada sajandi esimese poole militaarset, natsionalistlikku, autoritaarset ja ekspansionistlikku Jaapanit, mis viis lõpuks tuumapommideni Hiroshimas ja Nagasakis.

Tagasi üles
Back