Paljudes rühmades oli piirkondliku või kogu EÜE kokkutuleku kõrval suve suuremaid sündmusi malevapulm. See polnud niisama lihtne tants ja trall, vaid nõudis suuri ettevalmistusi. Tuli ju panna lauale midagi tavalisest menüüst erinevat. Tavatu oli ka rõivastus, mida kandis pulmarahvas.
Kui Seljametsa rühmas suvel 1977 tuli mõte pulmad pidada, teadis keegi soovitada oma rühma Jüri Reinsonile alias Kaera Jaanile pruudiks kena neidu ühest lähedasest rühmast. Too rühm oli Pärsti, aga pruudist ei ole praeguseks hetkeks läbi ajahägu nime meelde jäänud.
Nädala jagu päevi enne pulmi tegi Seljametsa rühm oma komissari Andres Alari kui kosjasobitaja juhtimisel naabritele õhtuse külaskäigu. Muistse kombe kohaselt tehti pruut ja peig omavahel tuttavaks. Kosjaviinad võeti vastu ja võeti ühtlasi ühiselt ära.
Kokkulepitud ajal ootas Seljametsa rühm, kelle mõned neiud olid endale tupeerinud tohutult edevad soengud, pruudi rühma Paikusel oma elukohta viiva tee otsal. Laenatud hobune oli vankri ees, kutsariks rühma meister Roul Kramm.
Bussist väljunud piltilus pruut võttis peigmehel jalad nõrgaks, sest tema loomulik ilu oli saanud väga kaunist pruutkleidist väärilise ehisraami.
Isamees, tegelikult Seljametsa komandör Indrek Ilomets, paigutas pruudi koos peigmehega vankrile ja rongkäik võttis suuna pulmamajja, milleks oli Seljametsa rühmale suviseks elamiseks antud vana maja. Lühikest kärarikast teekonda oli tulnud vaatama külarahvas.
Kui pulmatseremoonia juurde kuuluvad auväravad, registreerimine ja õnnitlemised õues said ühele poole, istus pulmarahvas pidulauda. Seinad olid kaunistatud plakatite ja pooleldi täis puhutud kondoomidega.
«Pruudi rühm tõi (valmistas) magustoidud ja Seljametsa soolase, joogitoomine jaotati pooleks,» meenutab Indrek Ilomets saidil www.eue.ee.
Ilometsal on meeles seegi, et süldi keetis ta peamiselt kahekesi rühma meistriga naabruses asunud farmist ostetud vasikast. Lauale oli pandud ka kartulisalatit, võileibu, Priima sigarette, Belomorkanali paberosse jpm.
Öö oli täis laulu ja tantsu. Ja kuigi naaberrühm viis hommikul koduteele asudes kaasa ka pruudi, ei olnud lahkumine sugugi kurb.