Laupäeval esilinastus PÖFFil Rainer Sarneti lavastuslik dokumentaalfilm «Vaino Vahingu päevaraamat». Haarav kollaaž intervjuudest kirjaniku kaasaegsetega, «Päevaraamatute» mahlakamate sissekannete lavastustest ja muidugi Vahingust endast. Ehkki Sarnet on Vahingut näinud vaid pildi pealt, jättis kogu 1960ndate teatriuuendus, alateadvuse teatrisse ja ellu toomine talle sügava mulje juba Rakveres keskkoolis õppides.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Olete öelnud, et Vaino Vahingu puhul võlus teid tema originaalsus. Mida see teie jaoks tähendab?

Esiteks see, et ta kirjutas otse elust maha, mis tähendab, et tema sündmustikud, dialoogid ja karakterid ei ole konstrueeritud, need on päris. Ta kirjutas elulistest asjadest, armastusest, suhetest, naistest. Teiseks, et need olid vabas vormis kirjutatud. Ta ei konstrueerinud oma lugusid, ei vaadanud, et seal oleks mingi dramaturgiline kaar.