Kultuuritöötajad toetavad õpetajate streiki

Merike Teder
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2003. aasta detsmebris kogunes Toompeale streikima 3000 haridus- ja kultuuritöötajat.
2003. aasta detsmebris kogunes Toompeale streikima 3000 haridus- ja kultuuritöötajat. Foto: Peeter Langovits/Postimees

Kultuuritöötajate ja -õppeasutuste esindusorganisatsioonid teatasid, et toetavad õpetajaid ja kõiki haridustöötajaid nende töötasu tõstmise õigustatud nõudmistes ning osalevad toetusaktsioonides.

Avalduses märgivad organisatsioonid, et õpetaja roll koolis ja ühiskonnas on oluliselt laiem kui vaid aabitsatõdedest viimaste teadussaavutuste lahtimõtestamiseni toimuv tavapärane koolitöö. «Ajast aega kestev tarkuseterade lihvimine ja nende mõistetavaks tegemine kasvatab koolipingis istuja inimeseks, vormilt kodanikuks. Põhiseaduses on sätestatud – igaühel on õigus haridusele ning hariduse andmine on riigi järelvalve all.»

«Seda lihtsat ja sügavat tõde on korranud seaduseandjate ja seaduste täitmise eest vastutajad, sama retoorika ei puudu poliitikute igapäevasest kõnepruugist. Miks aga peame tõdema sõnade ja tegude lahknemist, miks ei väärtustata kompetentset, algatusvõimelist õpetajat - maa soola - tegelikkuses?»

«Samas tuleb tödeda, et madalapalgaliste õpetajate kõrval on ühiskonnas palju veelgi väiksema sissetulekuga valdkondade töötajaid. Minimaalse toimetuleku pärast muretsevad iga päev paljud tublid ühiskonna liikmed - kultuuritöötajad, haiglate õed, müüjad kauplustes, eluga riskivad päästjad ja tuletõrjujad jne. Kõik nimetatud ja veel paljud loetlemata valdkondade töötajad väärivad samuti paremat elu,» seisab avalduses.

«Madal töötasu kahandab inimeste enesehinnangut, kasvatab sotsiaalseid pingeid, sunnib elamisväärse töötasu nimel jätma õpitud ameti, halvimal juhul leidma äraelamiseks mitte-erialast tööd väljaspool Eestit. Jagame muret õiglase, head tööd väärtustava töötasupoliitika puudumise pärast riigis. Töö hindamine väheväärtuslikuks alandab kogu riigi mainet,» märgivad esindusorganisatsioonid.

«Pöördume riigikogu ja valitsuse poole, kõigi õpetajate ja haridustöötajate tööandjate poole nõudmisega - tulemusliku lahenduseni peab jõudma koostöös riigi, omavalitsuste, avalike ja eraõiguslike institutsioonidega.»

Pöördumisele on alla kirjutanud Eesti Kultuuritöötajate Ametiliit, Eesti Muusika-, Kunsti- ja Kunstidekoolide Töötajate Ametiliit, Eesti Muusikakoolide Liit, Eesti Muuseumiühing, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, Eesti Kooriühing, Eesti Rahvamajade Ühing.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles