MINISTRI NÄRVIPROOV ⟩ Kultuuriminister Piret Hartman: väärtustame inimesi, kes meie valdkonnas toimetavad

Kultuuriminister Piret Hartman loodab, et juba tuleval aastal hakatakse projekteerima kultuuripärandi hoidlaid nii Lõuna- kui Põhja-Eestis Foto: Kermo Benrot

• «Oleme esitanud ettepaneku, mis aitaksid loovisikute olukorda parandada.»
• «Teine mulle väga oluline teema on, kuidas me oma kultuuripärandit hoiame.»
• «Kuulan nii seda, mida minu lapsed soovitavad, kui kindlasti ka eesti tänapäevast muusikat.»

Riigieelarve läbirääkimistel on välja käidud ettepanek tõsta kultuurivaldkonnas püsikulusid 25 miljoni euro suuruses, et katta kriisidest tingitud väljaminekuid, ütles kultuuriminister Piret Hartman (Sotsiaaldemokraatlik Erakond).

Olete sotsiaalmeedias kirjutanud, et ministriameti esimestel päevadel pidite end vahel näpistama veendumaks, et see kõik on reaalne, mitte suveöö unenägu. Siit mu esimene küsimus: miks te nõustusite ministriks hakkama?

Teemad, millega kultuuriministeerium praegu tegeleb, on väga olulised, ja mitte ainult mulle, vaid kogu Eesti riigile. Teine põhjus on see, et valdkonnast, millega viis aastat tegelesin – lõimumine ja kohanemine –, pole kunagi kultuuriministrit tulnud. Teemad on samas väga fookuses, olgu Ukraina põgenikke või kogu ühiskonna sidusust puudutavad, nii et minu arvates on tähtis, et sellise tausta ja teadmistega inimene nagu mina on praegu valitsuse laua taga.

Mida loodate kaheksa kuuga ära teha?

Aeg võib olla küll lühike, aga just nüüd tehakse väga olulisi otsuseid. Väga pikas perspektiivis mõjutavad need kogu ühiskonda ja kultuuri.

Kui te esimesel hommikul ministrina endale peeglis otsa vaatasite, mida siis mõtlesite?

Hakkasin kohe mõtlema teemade peale, mis tuleb ette võtta, ja kellega esmajärjekorras kohtuda. Esimesel nädalal rääkisime kohe mitme kultuuri- ja arvamusliidriga. Nüüd kohtun kõigi meie allasutuste juhtidega, arutame nende ootusi ja minu enda ideid ja mõtteid. Olen kohtunud ka Eesti Olümpiakomitee peasekretäri Siim Suklesega.

Video ei ole enam kättesaadav.

RAHVAKÜSIMUS

Vabakutseline loovisik Kaisa Eiche: «Kultuuriministeerium on viimastel aastatel teinud palju tööd, et uurida välja vabakutseliste loovisikute olukord, ja tulemused on olnud kõike muud kui rõõmustavad. Mis on konkreetsed sammud, mida teete, et sotsiaalsed garantiid ei oleks meiesugustele enam ebamäärane tulevik?

Laiemalt alustades: on väga oluline väärtustada inimesi, kes meie kultuuri viljelevad ja edasi arendavad. Kultuuriinimeste palkade küsimus on olnud mulle ääretult oluline ja mul on hea meel, et koalitsioonileppes on kokku lepitud, et need tõusevad. Aga kõik kultuuri panustavad inimesed ei ole riigipalgalised, nii et ka loovisikute küsimus on mõistetav. Oleme kokku leppinud ja esitanud ka valitsuse nii-öelda tegevusprogrammi ettepaneku. Selle aasta lõpuks pakume välja lahendused, mis aitaksid loovisikute olukorda parandada. Ma ei arva, et jõuame loomeliitude ja loovisikute seaduses teha konkreetseid muudatusi, selleks on aeg tõesti liiga lühike, aga loodan, et avame järgmise aasta alguses väga selgelt asjakohase debati ja et see küsimus kujuneb oluliseks ka uue valimisperioodi eel.

Palusin Postimehe teadustoimetuse juhatajal Marek Strandbergil teha mulle ajamasin, mille nupule vajutades oleme jõudnud 2027. aasta augustisse. Sotside tähtkuju on löönud särama, nad on saanud teha suuri asju, ja seda ka tänu teie juhitavale ministeeriumile. Mis on need kolm suurt asja, mis on kultuurivaldkonnas viie aastaga ära tehtud?

Ühe asja ma juba ütlesin välja: see, et väärtustame inimesi, kes meie valdkonnas toimetavad. Et palkade küsimus on lahendatud, ka sporditreenerite oma.

Teine mulle väga tähtis teema on, kuidas me oma kultuuripärandit hoiame. Loodan, et selleks ajaks oleme käivitanud, ma ei tea, kas ka valmis ehitanud, pärandi hoidlad nii Lõuna- kui ka Põhja-Eestis. Praegu on mu suur eesmärk, et hakkame neid tuleval aastal projekteerima.

Kolmas asi on see, mis on ka koalitsioonileppes sees: milline on tulevikus raamatukogu roll? Raamatukogu on kõige lähem tee riigilt inimese juurde ja ma loodan väga, et kasvatame seda kogukonnakeskuse rolli. Selleks on juba praegu konkreetseid mõtteid, aga minu suur eesmärk on, et kirjutame need rollid ja võimalused sisse ka raamatukoguseadusesse.

Kas raamatukogude meede hõlmaks kuidagi ka kirjanike laenutushüvitisi?

Kindlasti peame ka sellega tõsiselt tegelema.

Kummas rollis te ennast paremini tunnete, kas ametniku või poliitiku omas?

Eks aeg näitab, aga eelkõige loodan, et ma jään mõistlikuks ja tegusaks inimeseks.

EKSTRA

Meil käib praegu kolm või neli kriisi korraga, lisaks inflatsioon. Kõik suured teatrimajad ägavad vältimatute tegevuskulude pideva kasvu all, kuskilt pole kokku hoida. Minu meelest loetakse Vanemuise kostüümitöökodades nööpe üle. Kas kuskilt peaks leidma lisaraha või midagi kinni panema või peaksid nad kärpima? Kust võtta raha, ja põhiline, kui paljudel praegu raha puudu on?

Kui koroonakriis algas, siis ma seisin kultuurivaldkonna eest, olin vaheisik ja koordineerija, mis puudutas terviseameti, riigikantselei ja valdkonna huve, aitasin kirjutada ka kõiki juhendeid, kuidas kultuur saaks olla ikkagi avatud. Oleme teinud riigieelarve läbirääkimistel ettepaneku tõsta kultuurivaldkonnas püsikulusid 25 miljoni euro suuruses, et katta kriisidest tingitud väljaminekuid.

Ma ei tea, kas 25 miljonist kuuldes peaksin tundma kergendust või endiselt muret. Igatahes on teil olnud väga tihe programm. Olete jõudnud käia Austrias teiste lõimumisministritega, Viljandi folgil, ka Saaremaa ooperipäevadel, kus kohtusite endiste kultuuriministritega. Mis oli kõige ootamatum nõuanne, mida neilt saite?

Selle valdkonna ministrid hoiavad väga kokku, tundsin, et nad toetavad mind. Aga ootamatu nõu...? Kindlasti oli soovitusi, mida ma ei saa kohe ellu viia. Üks teema, mis kõlama jäi, oli see, milline võiks tulevikus olla üldse Eesti kultuurikorraldus. Kuidas selles valdkonnas toimetavad organisatsioonid, asutused, inimesed hakkama saavad. Milline oleks jätkusuutlik kultuuri rahastamine, et valdkonna inimesed tunneksid ennast väärikalt ja saaksime kultuuri piisavalt arendada.

OOTAMATU KÜSIMUS

Ajalehe Saarte Hääl kolleegid ütlesid, et ministrite kokkutuleku eest – ööbimised, ooperipäevade piletid jm – tasus kultuuriminister 14 000 eurot. Tuletades meelde kasvõi Kaisa Eiche küsimust, tundub see kohutavalt suur summa. Kas endised ministrid vajavad niisugust sotsiaalabi, mis mulje see jätab?

Alati kui mõtlen arvude peale, millest meie majas räägitakse, tuleb meelde, kuidas elavad inimesed Püssi linnas, kust ma pärit olen. Kultuuriministrite kokkusaamine ei olnud minu otsus. Küll aga toetan traditsiooni ja teadmist, mida selles valdkonnas edasi kanname. Kas kõik peab olema nii suursuguselt korraldatud, selles saan oma arvamuse kujundada siis, kui olen ka järgmisel korral minister, kes selle ürituse kokku kutsub.

Mida te teate Eesti Filmi Instituudi kavatsusest panna käima Eesti filmide voogedastusplatvorm?

Pisut tean ja kindlasti soovin ka Eesti Filmi Instituudi juhi Edith Sepaga sellest rääkida. See annab võimaluse saada parem ligipääs eesti filmidele, mis on kindlasti oluline.

Meil on küll Jupiter, aga saan aru, et selle eesmärk ei ole Eesti filmiarhiivi esitlemine, vaid pigem omapoolne sisuloome. Teine teema on see, et Jupiteril ei ole ka võimalust koguda ressursse inimestelt, kes neid vaatavad. Nii et loodan, et uus platvorm tasub ise ennast ära, andes samas võimaluse saada parem ligipääs meie filmi kullafondile.

Mis oli viimane investeering kultuuri, mille te ise tegite?

Käisin Viljandi folgil ja maksin sissepääsu ise.

Kaks lauset folgi muljeid palun.

Folk on mulle väga südamelähedane, ka seekord tekkis väga mõnus tunne.

Tean, et käite jooksmas. Mis kostab sel ajal teie kõrvaklappidest?

Hästi erinev muusika, aga peamiselt väga rütmikas, et hea energia sees hoida. Kuulan nii seda, mida minu lapsed soovitavad, kui kindlasti ka eesti tänapäevast muusikat, samuti klassikat.

EKSTRA

Mis on olnud teie senine suurem läbikukkumine või ebaõnnestumine (võib olla nii isiklikus plaanis kui ka karjääris)?

Iga läbikukkumine on väärtuslik õppetund. Olen olnud lõimumise valdkonna suur fänn ning teen tööd alati suure kirega. Vahel olen võtnud liiga palju ette ning mõni aasta tagasi pidin tunnistama, et ka minu võimetel on piirid. Nüüd proovin põnevate töiste väljakutsete kõrval piisavalt magada, sportida ning veeta aega lähedastega. Mulle on oluline teisi mitte alt vedada, kuid ma ei tohi ka ennast alt vedada.

Video ei ole enam kättesaadav.

PILTKÜSIMUS

Mis on pildil?

Tartus käib filmifestival (intervjuu toimus üle-eelmisel nädalal – toim), minu meelest on see katkend avafilmist.

See on tõesti kaader sellest filmist. Ehk ütlete ära ka filmi pealkirja ja režissööri?

Seda ei oska nüüd küll pabinas kohe öelda.

Eesti animafilm «Sierra». Režissöör on Sander Joon ja minu meelest on see film saanud juba selle aasta jooksul maailma animafestivalidel rohkem igasuguseid poodiumikohti kui Eesti rallisõitjad mingites sarjades. Soovitan, sest film on tõesti suurepärane!