INTERVJUU ⟩ Rootsi tipplavastaja üllatab filmiga murrangulisest naiskunstnikust

Kunstnik, kes nägi ette, et tema loomingut hakatakse hindama alles kauges tulevikus: noort Hilma af Klinti mängib lavastaja Lasse Hallströmi tütar Tora (keskel). Foto: Filmikaader

Kuulsa Rootsist pärit filmitegija Lasse Hall­strömiga vestlema asudes tunnistan talle kohe, et enne uue portreefilmi «Hilma» nägemist polnud ma 20. sajandi alguses tegutsenud kunstni­kust Hilma af Klintist midagi kuulnud. Kuigi värvikirevaid geomeetrilisi kujundeid maalinud Hilma af Klinti võib pidada üheks abstraktse kunsti olulisemaks teerajajaks, on ta kunstiajaloos jäänud nukralt Piet Mondriani ja Vassili Kandinsky varju. Õnneks on naiskirjanike ja -kunstnike vastu tekkinud filmikunstis uus huvi.

Intervjueerisin hiljuti Taani näitlejannat Connie Nielsenit, kes on suur kunstifänn. Ta väitis, et viimastel aastatel on inimestel tärganud uus huvi naiskunstnike vastu, kelle hämmastavad elulood on unustuse hõlma vajunud.

Lugesin mõne aja eest huvitavat tähelepanekut, et mitmed naiskunstnikud said oma eluajal ka kuulsust nautida, kuid ometi ei pääsenud nende nimed kunstiõpikutesse, et järgmised põlved nende loomingust teada saaksid. Seda põhjusel, et neid raamatuid kirjutavad ning toimetavad mehed. Mitmed naissoost maalikunstnikud on jäänud kunstiajaloos vääritud tähelepanuta, nagu paraku juhtus ka Hilma af Klintiga.

Klint oli tegelikult abstraktses kunstis oluline teerajaja, kuid kunstiraamatute järgi pani abstraktsele kunstile aluse hoopis Kandinsky, olgugi et Kandinsky alustas sellega mitu aastat pärast Klinti. Klint vajus unustuse hõlma. Sellest on kahju, sest Klinti teeb kunstnikuna nii eripäraseks see, et alandlikult ta isegi ei mõelnud oma kunstist kui abstraktsest kunstist või millestki erilisest. Klinti enda jaoks olid tema maalid nagu spirituaalse maailma portreed. Ta uskus, et tema roll on vahendada kujutisi teisest reaalsusest, millesse ta oskas sisse näha.