Edur loodab viia eesti balleti maailmatasemele

Rein Veidemann
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toomas Edur loobub tipptantsust juhtimise kasuks, rahvusooperi peaballettmeistrina on tal suured visioonid.
Toomas Edur loobub tipptantsust juhtimise kasuks, rahvusooperi peaballettmeistrina on tal suured visioonid. Foto: Peeter Langovits

Maailma tipptantsija Toomas Edur seljatas eile Kaie Kõrbi, Tiit Härmi ja Teet Kase, kui rahvusooper Estonia nõukogu otsustas kõvas konkurentsis balletijuhi kohale just tema valida.



Esimene asi, millega eile Estonia balleti uueks juhiks valitud Euroopa ja eriti inglise balletiilmas tantsijana endale nime teinud Toomas Edur valikut õigustama peab, on uuslavastus 4. märtsil 2010. Mis saab olema selle lavastuse nimi, seda Edur Estonia talveaias toimunud esitlusel veel öelda ei osanud. Küll aga teadis ta, et see saab olema klassikaline ballett.

«Klassikat tuleb edaspidi üldse rohkem. See hoiab tantsijad vormis ja ka vaatajatele meeldib klassikaline ballett enam,» möönab Edur, kelle enda rollisooritusi printsidena Tšaikovski «Luikede järves», «Pähklipurejas» ja Prokofjevi «Tuhkatriinus» on kriitikud iseloomustanud briljantsena.

Rahas pole küsimus


Edur alustab viieks aastaks sõlmitud lepingu täitmist 1. augustil. Harjumine siinsete oludega ei saa olema just kerge, kuigi Eduri sõnul oli ta juba ammu mõelnud kojunaasmisele, et jätkata Eestis koreograafina.

Postimehe küsimusele, kas leping Estoniaga teda rahuldas, sest lavatähtede tööd tasustatakse mujal ilmas hoopis teistes mõõtkavades, vastas Edur: «Siin pole küsimus rahas või mingites muudes boonustes. Me pole Agega kunagi pikka dollarit või rubla taga ajanud. Oleme teeninud kunsti ja kandideerimine peaballettmeistri kohale on ikka seotud eeskätt missiooniga.»

Eduri üheks eesmärgiks ongi jõuda Estonia balletiga rahvusvahelise tuntuse tasandile. Tuntus tuleb aga siis, kui balletil on selgelt väljenduv identiteet, kinnitas kõrgete ootustega ümbritsetud ametisse valitu. Esitlusel istusid Toomas Edur ja Age Oks kõrvuti ajakirjanike ees ja Edur osutaski Oksale kui oma assistendile: «Meie oleme üks tiim.»

Trupilt loodab ta üksteisemõistmist ja vastastikku inspireerimist. Põhiliselt tahab ta hakkama saada olemasoleva kaadriga. Siiski üks, keda ta kindlasti tahaks kaasata, on Inglismaal koreograafina töötav Meelis Pakri.

Esitlust sisse juhatanud Estonia direktor Aivar Mäe täpsustaski, et Pakriga on sõlmitud leping, mis toob ta järgmisel hooajal viieks nädalaks Estoniasse.

Kas Edur kavatseb ka ise tantsijana lavalaudadele naasta, polnud ta kindel. «Hüpped pole mul enam nii kõrged, et klassikat tantsida,» tunnistas äsja tantsijakarjääri lõpetanud Edur, «aga proovin teha küll midagi moderntantsu vallas.»

Soe inimene, soojad suhted


«Toomas tunneb tohutul hulgal balletiilma inimesi ja teda tuntakse, nii et tal ei tohiks vähimatki probleemi tekitada siia külalislavastajaid või -esinejaid kutsuda,» arvab valimiskomisjoni kuulunud endine Eesti priimabaleriin Tiiu Randviir.

Edurit ja Oksa juba maast madalast tundnud ning nende karjääri lähedalt näinud Randviir usub, et Edur saab trupiga hakkama. «Mõlemad on sellised soojad inimesed, äratavad usaldust,» tunnustab Randviir, teades, kui keerulised on inimestevahelised suhted loomingulistes kollektiivides.

Estonia balletijuhi kohale kandideerisid lisaks Edurile Kaie Kõrb, Teet Kask ja praegune balletijuht Tiit Härm.

«See on ikka väga kõnekas fakt eesti balleti kasuks, kui ühele kohale kandideerijad on kõik pärit Eestist endast,» tunnistab Estonia peadirigent Arvo Volmer, kes juhtis valimiskomisjoni.
«Loomulikult tahaksime, et rahvusballett paistaks silma millegi tõeliselt originaalse loomisega,» tõdes Volmer ja tõi näiteks Mai Murdmaa, kes lõi lausa oma balletimaailma. Ta tunnustas seda, et kõik kandideerinud olid esitanud põneva visiooni Estonia balleti edasisest arengust.

Nii Volmer kui ka Mäe kinnitasid, et kui Estonias oleks neli peaballettmeistri kohta, siis oleksid mahtunud sellele kõik neli. Lisaks rahvusvahelisele tuntusele võis otsustavaks saada Eduri tunnustust pälvinud töö koreograafia loomisel näiteks 2000. aastal Royal Albert Hallis etendusele «Forever».

Toomas Edur

•    sündis 1969 Tallinnas
•    1988 lõpetas Tallinna Balletikooli
•    1988–1990 töötas rahvus­ooperis Estonia
•    alates 1990 on olnud Inglise Rahvusliku Balleti solist, aastail 1996–1997 Birminghami Kuningliku Balleti külalissolist
•    tähtsamad rollid: Apollo Stravinski «Apollos», Basilio Minkuse «Don Quijotes», Prints Tšaikovski «Luikede järves», Romeo Prokofjevi «Romeos ja Julias», Prints Tšaikovski «Pähklipurejas», Prints Prokofjevi «Tuhkatriinus», Des Grieux MacMillani/Massenet’ «Manonis», Désiré Tšaikovski «Uinuvas kaunitaris».
•    on loonud koreograafia Royal Albert Hallis toimunud etendusele «Forever», mis tuli ettekandele galaõhtul «The Greatest Love Gala» (2000), ja koreograafia lavastusele «E-duur», mis esietendus 2005. aastal Vanemuises
•    auhindu: 1990. aastal koos Age Oksaga parima paari auhind rahvusvahelisel balletivõistlusel USAs, 1994. aastal auhind silmapaistva esinemise eest balletis (Evening Standard Outstanding Performance Award for Ballet 1994), 2001. aastal Valgetähe
III klassi teenetemärk, 2002. aastal koos Age Oksaga unikaalse partnerluse auhind (Unique Partnership Award – Critics Circle) ja 2004. aastal Laurence Olivier’ auhind silmapaistvate tulemuste eest tantsus
•    2004. aastal oli ta Prix Benois de la Danse’i nominent
•    samast aastast on ta Briti Balletiorganisatsiooni patroon
•    Estonia balletijuhina astub ametisse 1. augustil; balletijuht valitakse viieks aastaks

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles