Must maagia ja tarokaardid: Tallinnas esineb gootiprintsess Chelsea Wolfe

Kultuuritoimetus
Copy
Müstiline gootiprintsess Chelsea Wolfe annab esmakordselt Tallinnas kontserdi.
Müstiline gootiprintsess Chelsea Wolfe annab esmakordselt Tallinnas kontserdi. Foto: Kristin Cofer

Homme, 12. juunil esineb esimest korda Eestis täispika bändikontserdiga Ameerika gooti-ikoon Chelsea Wolfe. Soojendaja astub lavale Islandi post-pungi olevik ja tulevik Kælan Mikla, sobiva jätkuna kureerib hilisõhtut tumedate rütmidega DJ Dirt Vessel ehk produtsent Kadri Sammel.

Chelsea Wolfe’i looming peegeldab läbi aastate vankumatut julgust ning tahet katsetada ja eksperimenteerida. Ameeriklannast folklaulja loomingut iseloomustab kindlat sorti intensiivsus, mis võib lausa purustada, ent samal ajal ka endaga pehmelt kaasa võtta — neofolki, elektroonika, noise’i ja metali ääremaadel seiklev Chelsea Wolfe on erandlik ja erakordne, lummav ja samaaegselt hirmutav.

Kantrimuusikust isaga Põhja-Californias üles kasvanud Wolfe hakkas muusikat kirjutama ja salvestama juba lapsepõlves. Esimese kriitikute tunnustuse teenis ta välja oma albumitega «The Grime and the Glow» (2010) ja «Apokalypsis» (2011), mis segasid omavahel gooti- ja folkmuusika elemente. Oma hilisematel albumitel «Pain Is Beauty» (2013), «Abyss» (2015) ja «Hiss Spun» (2017) kaasas Wolfe elemente neofolkist, elektroonikast ja heavy metal’ist.

Albumitega «Birth of Violence» (2019) ja «She Reaches Out to She Reaches Out to She» (2024) on jätkunud tema muusikaline areng uutes suundades. Võitlemaks «Birth of Violence’i» promomisest tekkinud mentaalse ja füüsilise väsimuse, alkoholi kuritarvitamise ja muude deemonitega, kolis Wolfe tagasi Põhja-Californiasse oma sünnikodu lähedusse.

Elu mõtte otsimiseks pöördus ta musta maagia, kuufaaside ja isegi tarokaartide poole. Wolfe'i sõnul tähendab musta maagia jõudmine tema loomingusse, et ta laseb igal albumil olla selline nagu see olla tahab ning teinekord tähendas see kaartide ladumist ka selleks, et saada selgust ja juhiseid, kuhu uuele albumile muusika kirjutamise protsessiga liikuda.

Samal viisil sai Wolfe kindlust minna kaasa produtsent Dave Sitekiga, kes arvas, et albumi «She Reaches Out To She Reaches Out To She» algne materjal oli rokilikult liiga etteaimatav ja kelle käe all said lood elektroonilisema ja triphopilikuma suuna. «Tundub, et just nii need lood elada tahtsid ja ma suhestusin sellega,» on Wolfe tunnistanud.

Kristo Koppel kirjutas Areenis, et «She Reaches Out To She Reaches Out To She» on Wolfe’i kõige isiklikum ja oma alastuses ka kõige haavatavam plaat.

«Siin-seal kajab endiselt sludge metal’i kauge kaja ja muusika on endiselt halvaendeline, tume, rõhuv ja valdavalt on tunne, nagu oleksin millegi väga sünge ja müstilise tunnistajaks. Iga lugu kõlab kui lõpulaul Lars von Trieri filmile «Melanhoolia»,» lisas Koppel.

Enne Chelsea Wolfei astub lavale aga Islandi post-pungi bänd Kælan Mikla, kelle rabavad helimaastikud, maalilised sõnad ja ingellikud tämbrid võtavad inspiratsiooni oma kodumaa karmist ja pimedast olemusest, mh ka mütoloogiast ja folkloorist.

Pärast Chelsea Wolfe’i jätkub öö kollases Paavli 9 hoones, kus puldi taga valib muusikat laulja, multiinstrumentalist, produtsent ja kunstnik Kadri Sammel, kes on tuntud oma darkwave’i ja industriaalprojektiga Bedless Bones, aga astub puldi taha DJ Dirt Vesseli rollis.

Tagasi üles